Arušampinjonid

 

Arušampinjon         Agaricus campestris

 

Tutvustame täna looduses ja linnakeskkonnas juba nüüd leitavaid suviseid šampinjonide liike.

Arušampinjone võisime leida juba juunikuus, kusjuures noori seeni võime leida veel septembrikuus.

Kasvukohtadeks huumuserikas pinnas: täiesti avamaastikul ehk karjamaadel, väetatud heinamaadel, niitudel, hobusekoplites, kus moodustab sageli „nõiaringe“. Vähemteadlikud on arušampinjone just karjamaadel kasvamise tõttu „sitaseeneks“ pidanud, teadlikud seevastu rõõmustanud, korjanud ja seenehõrgutisi valmistanud.

Seenekübar siidjas, valgest kuni pruunikani, vanema seene läbimõõt kuni kümme sentimeetrit. Seenejalg samuti siidjalt valkjas, aga nõrga ja õhukese seenerõngaga. Seene lõikamisel võib lõikepind roosakaks värvuda, aga ei pea. Seene eoslehed noortel seentel kenasti roosad, vanematel hallikad, aga roosaka varjundiga ja vanadel seentel juba mustad.

Äärmiselt sarnased näevad välja nii aed-, kui linnašampinjon oma karjamaadel kasvavata liigikaaslastega, aga ka täna kirjeldatud ohtlikult mürgise punaka narmasnutiga, mida linnaparkides praegu leida võib.

Üks kirjeldatavatele šampinjonidele sarnane surmavalt mürgine seen on valge kärbseseen.

Taliselt ilmub ta oma kasvukohtadesse: okas- (rohkem kuusikutesse) ja segametsadesse augustikuus ja võib mõnel aastal täitsa massiline olla. See lihtsalt teadmiseks, et valget kärbseseent peaks seega tutvustama augusti keskpaiku.

 

Aedšampinjon        Agaricus bisporus

 

See ongi seen, mida usutavalt maailmas kõige enam viljeletakse ja näiteks Prantsusmaal juba kaheksateistkümnendast sajandist.

Kasvab koduaedade hästi väetatud kohtades, kompostihunnikutel vahel ka parkides, aga olenemata maitseomadustest linnaseeni päris paljudel mõjuvatel põhjustel, mida kõik lugejad niigi teavad söögiks ei tarvitata.

Linnašampinjon

 

Linnašampinjon         Agaricus bitorquis

 

Linnašampinjonidest pole mõtet välimuse üle arutleda, aga kasvamas võime neid kohata linna keskkonnas lisaks parkidele ja haljasaladele ka jäätmaadel, prahihunnikutel, turritamas vähem sõidetavates kohtades välja asfaldipragudest…

Mürkšampinjon

 

Mürkšampinjon      Agaricus xanthoderma

 

Mürkšampinjoni peab lihtsalt ära mainima. Seent on leitud vaid Tartu parkidest, kuid vahel koguni massiliselt. Tegu suviseenega nagu eelpool kirjeldatud šampinjonide puhul. Kuid mürkšampinjone reedavad paar tunnust: seen lõhnab vastikult ja seeneliha muutub lõikepinnal kollaseks.