Jäälind        Alcedo atthis  

Kesktalvise veelinnuloenduse aegu kohtame allikalistel jõgedel „hea õnne“ korral tegutsevat jäälindu.

Kui tõeline talv peaks saabuma, võib neid kauneid sulelisi jääda meile talvituma kuni sadakond, tegutsetakse jäävabade jõgede, ojade, aga ka allikatoiteliste kraavide vahetus läheduses. Hetkel võime kohata veel Kesk- ja Lõuna-Euroopasse rännuteel olevaid jäälinde.

Meie suurematel saartel pole jäälinnud teadaolevalt kunagi pesitsenud, aga läbirändajaid seal kohatakse ja seda ka tänavu (vaata jäälinnu vaatluseid loo lõpus).

Kalatoidulise liigina jahitakse saaki madalamas vees, aga vee läbipaistvust peab olema vähemalt kolmkümmend sentimeetrit. Praeguse kõrge veeseisuga toimub see enamalt jaolt vooluvete ülemjooksudel ja eelistatult sellistel kaldaaladel, mida ääristavad puud, kuigi jäälind mõistab ka paigallennul saaki varitseda.

Saakkalad jäävad olenemata liigist umbes viie sentimeetri pikkuse mõlemale poole. Saagiga lennatakse veekogu kohal olevale puuoksale, kus väike kala uimastatakse löögiga vastu istumisoksa, et seejärel saak pea ees alla neelata

Jäälind, meie looduse põlisasukas on tõepoolest ainulaadse välimikuga, kelle võime ära tunda isegi hämara aegu, seda linnu siluetist, kui märkame pikka nokka ja lühikest saba – pikkust on lindudel veidi üle viieteist sentimeetri.

Nii isas-, kui emaslindude sulestikud on sarnased. Kui meil peaks õnnestuma äärmiselt kiiret, ettevaatliku ja inimpelglikku jäälindu kas või telefoniga jäädvustada, saame hiljem pilti järgi linnu soo määrata: isaslinnu nokk on üleni must, emaslinnu alanokal võime märgata punakat värvi nokatüvikut (mõnel isendil veidi suuremat, teisel vähema väljapaistvusega).

Vanalindude lühikesed jalad on erkpunast värvi, aga tänavustel noorlindudel veel tumedad või kahvaturoosad.

Millega veel jäälind oma kohalolu reedab? Kuuldavale tuuakse lühike ja terav vile ning seda nii lennus, kui oksal istudes. 

Kuula jäälindu: https://www.xeno-canto.org/509674

Jäälindude vaatlused: LINK