Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos  

Kaljukotkaste pesa asub üldjuhul sisemaal, kas mõnel soosaarel või rabaservas ja tegu on inimpelglike lindudega ehk tänavu võis pesitseda meil arvatavalt kuuskümmend maakotka paari.

Veebikaamera ees kasvanud noor kotkas Kelly on saanud kolme ja poole kuuseks, omandades esmaseid „kotkatarkuseid“. Mererannikule satuvad kaljukotkad harva ja kui, siis peamiselt elu tundma õppivad noorlinnud. Siiski tasub merikotkast rannikul märgates linde võimalusel veidi tähelepanelikumalt uurida.

Kui vanalindude sulestik on ühtlaselt tumepruun, aga kuldkollase peaga, siis noorlindude sulestikus on tunnuslikud suured, valged laigud tiibadel ja sabatüvikul.

Vanalinnud on väga paiksed, laiemalt hulguvad ringi noorlinnud kuni suguvõimestuvad.

Kaljukatoste vaatlused: LINK