Karmiinleevike Carpodacus erythrinus
Kägu Cuculus canorus
Karmiinleevike elab põõsastega poolavamaastikul: niitude pajustikes ja põõsastikes, lehtpuuvõsades, raiesmikel, kadastikes, Vahel ka parkides ja aedades.
Karmiinleevike
Karmiinleevikese vanema isaslinnu punane pea- ja kaelasulestik torkab silma punapruuni seljasulestikuga selja ning heledama kõhualuse kõrval.
Karmiinleevike
Emaslind tagasihoidliku rohekashalli sulestikuga, aga sarnase sulestikuga võivad olla veel ka möödunud aasta isaslinnud, kelle sulestik pole veel erksavärviliseks muutunud.
Mune haudub pesal ainult karmiinleevikese emaslind, kuid käol on õnnestunud oma muna pesasse sokutada.
Aga kuidas käoemand märkamatult toimetab? Lisaks kõigele munetakse võimalusel sama linnuliigi pesasse, kus emaslind ise on koorunud ja neid liike on päris palju.
Käo emaslind luurab mõni päev võimalike kasuvanemate järel ja kui need on pesalt lahkunud, lendab pesale, haarab ühe muna nokka, asetub pesale ja muneb oma muna asemele (käomuna on võrreldes linnu suurusega väike, kaaludes vast kolm grammi). Selleks kulub käol ainult kümmekond sekundit, et koheselt sündmuspaigalt lahkuda. Varastatud muna süüakse muidugi ära. Vahel harva värvulised avastavad pettuse ja viskavad käomuna pesast välja.
Käo emaslind muneb muna nelja kuni kuue päevaste vaheaegadega ja järgmise viljastunud muna munemiseks tuleb ju isaslinnuga kokku saada, millest viimane „kukkumisega“ usinalt teavitab. Emaslind munes kevadest alates umbes tosin muna.
Kasuvanematest karmiinlevikeste oma pesitsemist tuleb ebaõnnestunuks pidada sest nende pojad „viskab“ suurem käopoeg lihtsalt pesast välja ehk pesas lennuvõimestub paarikümne päeva möödudes ainult käo noorlind.
Käo-emand
Käo emaslinnud on pruunima sulestikuga (vähemasti pugualal), kui isaslinnud, kes on halli sulestikuga. Käod meenutavad välimuselt veidi röövlindu oma teravate tiivaotste ja pika ümara otsaga sabaga.
