Rasvatihane         Parus major

Rasvatihased oskavad inimestega hästi läbi saada - koputavad aknaraamidele andes justkui märku, et juba võiks sulissõpradele lisatoitu pakkuda (tegelikult otsitakse aknapragude vahele talvituma pugenud putukaid).

Tänavusuviste noorlindude enamus on sügise jooksul lõuna poole rännanud ja seda peamiselt Kesk-Euroopa suunas. Meie tihaste talvine arvukus suureneb rändurite võrra idast ja põhjast.

Kas teadsite, et rasvatihaste talvine arvukus ületab suvise pea kahekordselt ehk umbees

Silma hakkab, et sügisesel ajal liigutakse ja tegutsetakse tihtilugu salkades või ka erinevate liikide segasalkades ja liigutakse sageli mööda rannajoont palistavaid metsi.

Rasvatihased rivaalitsevad

Tihastesalga liikmete vahel valitseb nõrk side ehk linnud hoiavad puudel toitudes omavahel parajat vahemaad. Lähedale sattunud liigikaaslast peletatakse „ähvarduspoosiga“, aga vahel võib minna ka kergeks nagelemiseks.

Lühikese päeva õhtul peab iga tihane leidma omale ööbimiskoha: kas mõne puuõõnsuse, puuvirna taluhoovis, tühjana seisva pesakasti, korstna või ventilatsiooniava sest kõik varjulised kohad on kasutuskõlbulikud.

Talvitumiseks sobib enamikule rasvatihastele inimeste lähedus, aga kohata võime rasvatihaseid ka metsas. Talilinnu kaamera aegu tutvustame rasvatihaste talvist elukorraldust.

Rasvatihaste vaatlused: LINK