Harilik metspipar         Asarum europaeum

Harilik metspipar on igihaljas taim, tema nahkjalt neerukujulised kenad lehed püsivad taimel kogu aasta. Sarnaselt sinilillega, kellega isegi sageli kasvukohta jagatakse.

Metspipart võime leida lehtpuudega salu- või laanemetsades, kus muld niiskem ja huumuserikas, aga samuti ojade või jõgede kaldaaladel. Mandri Eestis päris tavaline taim, aga meie saartelt metspipart leitud ei ole.

Pipralõhna, kibeda ja vürtsika maitse tõttu on taim oma nime saanud. Pipralõhna tunneme taime suvalist osa sõrmede vahel muljudes, kuid metspipra mürgisuse tõttu toitude maitsestamiseks taim  ei sobi. Ka metsloomad väldivad metspipart.

Viimaste aastakümnetega on igihaljad taimed Euroopas levinud põhja poole ja seda seostatakse kliima soojenemisega. Teadlaste viimaste aastate uuringud näitavad, et CO2 taseme suurenemine atmosfääris annab igihaljastele taimedele konkurentsieelise heitlehiste taimede ees.

Igihaljaste taimede lehtede struktuur erineb oluliselt heitlehiste taimede omast: üldjuhul peavad igihaljaste taimede lehed looduses kestma mitme kasvuperioodi vältel. Igihaljaste taimede rakud on heitlehistega võrreldes paksema rakuseinaga ning „tihedamalt pakitud“, sisaldades rohkem struktuurset, kui mittefotosünteesivat kude.

Lõhnaainete tootjad kasutavad metspipart sest ürgsed ja vürtsikad metsalõhnad on praegusel ajal „in“.