Pildistas ja kommenteeris Urmas Kink
Viimati nägin oma õues Võrumaal vaskussi umbes viie aasta eest. Selline üllatus
Harilik vaskuss ehk vaskuss Anguis fragilis
Evolutsiooni käigus on vaskuss muutunud jalutuks sisalikuks, aga kes suguvendadele sarnaselt suudavad pilgutada silmi, sest neil on silmalaud, erinevalt teistest tuntud roomajatest: nastikutest ja rästikutest.
Vaskussi lühikese kaheharulise keele märkamine võib vaatlejale ohtlikuna tunduda ja maosarnase välimuse tõttu on vaskussid vast kõige rohkem kannatada saanud ja inimeste teadmatuse tõttu hukatud.
Saagi püüdmiseks asetsevad vaskussi suus tihedalt väikesed hambad ja kui roomaja kätte võtta, võib ta sellist häirijat hammustada, aga selline hammustus on pigem ehmatav kui valus.
Vaskuss
Nimele vastavalt on täiskasvanud isendi seljavärv vasekarva, kõht mustjas ja suured isendis võivad sirguda kuni poole meetri pikkuseks.
Sarnaselt sisalikele, kelle hulka vaskuss kuulub, on ka temal saba, mille pikkus oleneb looma pikkusest, jäädes kümne kuni kahekümne sentimeeri vahele. Oma saba jätab vaskuss teda rünnanud linnule või loomale, et põgenema pääseda sarnaselt sisalikele. Vaenlaseid on vaskussil arvukalt juba linnuliikidest umbes paarikümmend.
Vaskusside elupaikadeks võivad olla nii niisked leht- kui segametsad, aga samuti kuivemad männikud, kus leidub piisavalt peidupaiku: kõrget rohtu, mättaid, lamapuitu, kive. Vaskusside eluiga võib looduses küündida paarkümne aastani, aga nende eluala on äärmiselt väike ehk umbes neljasaja ruutmeetrine.
Oma tegevust alustavad peidulise eluviisiga vaskussid tavaliselt hämara saabudes. Päevasel ajal võime neid märgata peale vihmasadu, kui tullakse metsateedele vihmausse, nälkjaid, tigusid või lülijalgseid otsima.
Juulikuu lõpupoole ja augustis muneb emane vaskuss kuni paarkümmend läbipaistva kestaga muna, millest noored vaskussid kohe välja poevad, et iseseisvat elu alustada. Nastikulapsed võivad olla sellised kümne sentimeetri pikkused.
