Lauritsapäevaga, 10. augustil ja rukkimaarjapäevaga, 15. augustil saavad hoo sisse ka sügistööd.

Muistsel ajal külvati nende päevade paiku rukist ja vaadati taevasse, kas külvikured lendavad kõrgelt või madalalt. Kui kõrgelt, kasvab rukkile pikk vars, kui madalalt, siis lühike. Õunale tuleb maitse külge ja metsad saavad marjarikkaks.

Taevasse tasub nüüd vaadata ka teisel põhjusel. Esiteks on öötaevas, kui parasjagu pilvi ei ole, täis lendavaid tähti, perseiide. Neid kukub mõnel ööl parasjagu niipalju, et jõuate kõik oma soovid ära soovida. Kindlasti võiks üheks sooviks olla näha virmalisi ja nende hooaeg on nüüd samuti käes.

Aga linnatuledest eemal koguneb taevailu vaatama teisigi olevusi. Võib neid siis külvikurgedeks nimetada või mitte, aga maastikku on ilmestama asunud sajapäised sookurekogumikud, kes end päeval põllul mahapudisenud viljaga nuumavad ja ööseks kusagile vesisemasse kanti lendavad.

Sellist sookurgede saalimist näeme nüüd sügavale septembrisse välja.

Ja kui leiate mõne põhupallide hunniku sookurgede koondumise paigas, siis võite sinna teha varjendi kurgede jälgimiseks.

Veel saab vahet teha selle-aastastel poegadel, kes on ühtlaselt hallid ja vanalindudel, kes mustavalge triibulise peaga, mida troonib punane mütsike.

Kuna vanalindudel on käimas ka iga-aastane sulevahetus, siis võib selliselt põllult leida ka kauneid sookuresulgi.

Kurgede koondumine toob meie südamesse muidugi sügise, aga seni, kuni kured meil püsivad, pole veel kurje ilmu karta.