Valge kärbseseen               Amanita virosa

 

Roheline kärbseseen         Amanita phalloides

 

Paiguti on suviseente aeg „tipus“, kus vähegi vihm saanud metsa kasta, aga ka sügisseeni on juba näha.

Olen kohanud juba kena välimusega valgeid kärbseseeni, mida meie metsades kasvab päris palju. Surmavalt mürgist seent aetaks sagedamini segi söödavate  šampinjonide või kitsemamplitega. Arne fotodel näeme nii vanemate, kui noorte seente välimust.

Valge- ja roheline kärbseseen ongi põhjustanud suure enamuse (hinnanguliselt kuni 90%) surmaga lõppenud seenemürgitusi.

Mürgituse peiteaeg on pikk, kaksteist tundi, vahel isegi ööpäev ja sel juhul on meedikutel patsienti juba väga raske päästa.

Meie teistestki kärbseseentest võib samuti saada ohtliku mürgistuse, parem jäägu nad kõik metsa, oma kohale kasvama.

 

Valge kärbseseen

Roheline kärbseseen

Millega aetakse segi rohelist kärbseseent - enamuses rohelise pilvikuga ja pilvikuid leidub juba täiesti arvestatavalt.

Kuulo Kalamees: „Tuleb meelde jätta, et ei ole olemas üldisi tunnuseid, mis eraldaksid mürgiseid seeni söödavatest. Ainuke tee seenemürgitusest hoidumiseks on mürgiste seeneliikide botaaniliste eraldustunnuste tundmine, mis on igal seeneliigil kahtlemata erinevad.

Teiseks võimaluseks on korjata ainult neid seeni, mida seeneline kindlasti tunneb“.

Meil on viimastel aastatel ilmunud äärmiselt palju seeneraamatuid nii välis- kui koduautorite poolt. Seenemetsa sõites võiks vähemalt autos määraja kaasas olla, et kahtluse korral saaks liik juba värskelt korjatuna määratud.

Algajale seenestajale soovitaks väga head taskuraamatut „100 söögiseent“, autorid Kuulo Kalamees ja Vello Liiv, mis ilmus 2007 aastal. Raamatu lõpuosas tutvustatakse ka mürgiseid seeni.

Eelmisel nädalal oli suuremates raamatupoodides kordustrükina müügil samade autorite „400 Eesti seent“.

Roheline kärbseseen