Kaks isast lapsuliblikat ajavad taga ühte emast

Lapsuliblikas        Gonepteryx rhamni

Kevadel võime kohata lendamas nii kollaseid, kui valgeid liblikaid. Vaatamata pealtnäha suurele värvierinevusele on tegemist ühe ja sama liigiga – lapsuliblikas.

Värvuse vahe tuleb liblika soost – isased lapsuliblikad on tumekollased, kuulutades päikesepaistelist ning sooja suve.

Emaste lapsuliblikate tiivavärvus on oluliselt kahvatum - valkjasroheka alatooniga. Seetõttu võib ereda päikese käes lendav emane lapsuliblikas jätta valge liblika mulje.

Kuigi vanarahvas on öelnud, et valge liblika kohtamine kevadel tähendab rasket suve, ärge heitke meelt. Järgnege lendavale valgele liblikale kuni ta puhkama maandub. Emast lapsuliblikat lähemalt uurides selgub, et ka tema on tegelikult kollane. Ja kui vaatame lapsuliblika tiiba suurendusega, siis lisandub kollasele õrn rohekas toon.

Lapsuliblikate tiibadel ilmneb lähivaates hoopis rohekas alatoon

Saabunud kevadsoojaga kohtame liblikaid isegi hommikutundidel tegutsemas.

Teab juba mitmendat raamatu kordustrükk oli eile Tallinna raamatupoodides saadaval.

Raamat on mõeldud eesti päevaliblikate määramiseks ja nende elupaikade ning elukäiku tutvustav. Igati mõnus lugemine, kui veel mõnel liblikahuvilisel teos puuduma peaks.

Looduskalendri arvamust mööda tegu olema parima Põhjamaade päevaliblikaraamatuga, mida võib soojalt soovitada. Loodusesõbral lihtne kasutada ja ilus kingitus vastu liblika aasta algust.