Emaslind Maia toidab vanemat ja suuremat kotkapoega

Väike-konnakotkas         Aquila pomarina  

Kotkapojad koorusid 11. ja 15. juunil. Paraku jääb pesas lennuvõimeliseks kasvatamiseks ainult suurem ja tugevam kotkapoeg nagu sugulastelgi – suur-konnakotkastel. Väimuselt suurematest sugulastest ainult veidi väiksemad ja lennupildis heledama sulestikuga.

Miks see nii on? Kotkapojas kasvatatakse ja soositakse vanalindude poolt juba varakult agressiivsuse kasvu, mis edasise elu olelusvõitluses hüpoteetiliselt liigi säilimisele kasuks tuleb. Meile, vaatajatele tundub toimuv brutaalne, aga konnakotkastele geneetiliselt sisse kodeeritud.

Isaslind Magnus, keda näeme pesal harvemini ja kes on emaslinnust veidi pisem, kütib perele uruhiiri ja vähemal määras konni, vahel ka midagi muud , kui jõud üle käib. Tegu on meie looduse põlise liigiga, kes võisid tõenäoliselt alustada pesitsemist koos lehtmetsa levimisega umbes üheksa tuhande aasta eest. Pesitsuseks sobivad kuuskedega segametsad , mille ümbruses jahipidamiseks sobivad heinamaad, põllud ja luhad.

Tänavu pesitseb väike-konnakotkaid meie mandriosa metsades vast kuuesaja pesitsuspaari ringis, olles kõige suurema arvukusega kotkaliik. Saartel on kohatud vähesel määral hulgurändureid, kuid mitte pesitsejaid.