Väike-konnakotkas       Aquila pomarina 

Väike-konnakotkaste emaslind Maia on vanema poja kahe nädalaseks saamiseni veetnud enamuse ööpäevadest pesal. Isaslind Magnust näeme harvemini, keegi peab ju peret toitma.

Nagu varem sai hoiatatud, et kotkapoegadest jäi pühapäevast pesasse vanalindude kasvatamiseks vaid üks, suurem ja tugevam - milleks need viimased epiteedid sest eluvõitlustesse peab siirduma röövlind. Teise muna pesasse munemine on pesitsevatele vanalindudele nagu „kindlustus“, et kui ainsa munaga peaks midagi juhtuma, siis ei lähe pesitsusaasta vähemalt hukka sest nõnda on loodus nende elukorralduse seadnud.

Hoolimata vähesest viljakusest on meie looduses väike-konnakotkad arvukaim kotkaliik – pesitsejaid peaks olema üle kuuesaja haudepaari. Muuhulgas meie saartel pole väike-konnakotkad teadaolevalt kunagi pesitsenud ja ka kevadisi või sügisesi läbirändajaid vaid juhuslikult sest tegu tõeliselt veepelglike lindudega. Seetõttu haruldane külaline Soomes ja mine tea millist lennutrassi pidi sinna on satutud.

Toitu hangitakse kultuurmaastikutelt nagu pea võrdse suurusega hiireviud - tiibade siruulatus mõlemal umbes poolteise meetri jagu (välimuste erinevusest vast mõni järgmine kord).

Juba alanud heina- ja silotegemise aegu võime märgata väike-konnakotkaid liikuvate põllumasinate järel sest sealt võib leida pea alati midagi saagiks.