Väike-konnakotkaste pesas on täna väiksem sündmus

Enviado por Looduskalender el Mar, 02/07/2019 - 12:12
Autorid

Veebikaamera pilt Timea, lk foorumist

Imagen
Alati on huvitav, kas emaslind Maia ka midagi pesasse toob
Cuerpo

Alati on huvitav, kas emaslind Maia ka midagi pesasse toob

 

Väike-konnakotkas            Aquila pomarina 

 

Kogu pesitsusaja on vanalinnud hoidnud pesa roheliste okstega kaetult. Ainus kotkapoeg kasvab ja areneb vanalindude hoolitsedes.

Meil pesitseb tänavu väike-konnakotkaid üle kuusaja paari ehk rohkem, kui kõiki teisi pesitsevaid kotkaid Eestit asustab.

Miks nii kohatava linnu kaamerapilt peaks huvi pakkuma? Haruldasi suur- ja väike-konnakotkaid on päris keeruline looduses eristada sest mõlemad on pruuni sulestikuga. Tiivad laiad ja pikad, siruulatusega umbes poolteist meetrit, aga väike-konnakotkastel võime märgata tiibade ülapoolel heledate kattesulgedega laiku ja veebikaamera pilt aitab sugulasliikide äratundmisele. Seda enam, et konnakotkad võivad moodustada partneri puudumisel segapaare ja järglased seega hübridiseeruda.

Nii Eestis, kui naaberriikides, kattuvad suur- ja väike-konnakotkaste levikuareaalid ja on leitud segapaare, kus vanalinnud on määratud, kas eri liikide esindajateks või on vähemalt üks vanalindudest juba ise hübriidne isend ja nimetatu võib saada saatuslikuks just haruldasemale suur-konnakotkale sest konnakotkahübriidid on sigimisvõimelised.

Teadaolevatest suur-konnakotka pesitsusterritooriumitest on Eestis asustatud segapaaride poolt. Samas on registreeritud ka segapaaride asendumist liigipuhaste suur-konnakotka paaridega. Seega tuleb kaitsta teadaolevaid suur- ja väike-konnakotka segapaaride pesitsuspaiku, mis võivad potentsiaalselt osutuda suur-konnakotkastele sobilikeks.

We use cookies on our website to support technical features that enhance your user experience.

We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.