Harilik angervaks        Filipendula ulmaria

Tänavu on rohttaimede kasv kõikjal võimas ja õides angervaksakogumid kaugelt märgatavad.
Kohata võime taime kõikjal, kus vähegi niiskemat kasvukohta, aga jõe-, oja- ja järvekallastel võime sattuda päris „angervaksametsa“, kus taimedel kasvukõrgust „väikese mehe jagu“. Taime varte alumised osad on lehtede varjus puitunud, lisaks katavad veel kogu vart karedad sooned, seega võib sellise padriku läbimine osutuda üpris keeruliseks.

Selline tihe kasvuala sirgub sobivalt niiskel pinnasel, millele aitavad kaasa taime päris mitmekülgsed paljunemisvõimed (võimas risoom,  arvukalt seemneid) ja nõnda tõrjutaksegi teised taimed kasvualalt välja. Väiksema niiskusega kasvukohtades lugu nii „hulluks“ ei lähe.

Valkjas-kreemikatest angervaksaväljadest naljalt mööda ei astu. Üksikud õied on vaid sentimeetrised, aga õisikud ise kuni mitmekümne sentimeetri pikkused muutes kasvukoha hämmastavalt kauniks.

Tugev, huvitav ja meeldiv lõhn meenutab mandliaroomi, lisaks veidi-veidi kaneeli, kuid mõnel tundlikumal indiviidil võivad angervaksa aroomid pea valutama panna.

Koduloomad angervaksa ei söö, aga putukatele mõjuvad õitsevad angervaksad vastupandamatult.

Angervaksaluht (www.loodusemees.ee )