Valgepõsk-lagle         Branta leucopsis

 

Valgepõsk-lagled on läbirändavate haneliste seas arvukaimad, meil peamiselt inimtühjadel väikesaartel pesitsenute arvukuseks võis olla vast sadakond paari.

Läbiränne algas juba septembris, aga massränne toimub just oktoobrikuus, aga näha on neid kuni lumeni. Rändepeatuste ajal toitutakse peamiselt rannakarjamaadel, -niitudel ja avatud vaatega põldudel, mis võivad rannikul paiknevatest ööbimiskohtadest üpris kaugele jääda ning neid on tõepoolest arvukalt ehk kümneid tuhandeid. 

Veel veerand sajandi eest jäid valgepõsk–lagled meil peatuma vaid kevadrände aegu. Nüüd toitutakse meie maastikul sügiseti kuni lumeni, mis omakorda  valmistab „peavalu“ meie põllumeestele sest kahju tekitamine võib olla isegi märkimisväärne.

Oma häälekusega köidab möödalennul olev lagleparv igal juhul tähelepanu, kuid see ei kuuldu hanedele omase kaagutamisena ja lagled rändavad korratutes parvedes, mitte kiilrivis nagu pärishaned.

 

Valgepõsk-lagled

Taimetoiduliste valgepõsk-laglede vanalindude sulestik jätab musta-halli-valgekirju mulje. Laup, tunnuslikud põsed ja kurgualune määrdunudvalge. Seljasulestik must, alapool valge, külgedel hallikad vöödid. Nokk ja jalad mustad.

Tänavuste noorlinnud sulestik paistab pruunikamana ja näib tuhmim.

Täiskasvanud isaslindude kaal võib ületada paari kilo. Vaid mõnisada grammi vähem kaaluvad suured emaslinnud, aga noorlindude kaal on nüüdseks juba üle kilo.

Kui peaksite lagleparves märkama mõnda eriti suurt isendit ehk peaaegu hiiglast teistega võrreldes on ilmselt tegu mõne kanada lagle isendiga, kelle sulestik on tutvustatutele üpris sarnane.

 

Valgepõsk-lagled. Haeska rannaniit

Isegi juhuslik möödasõitja, kes peatub ja jääb toituvat lagleparve vaatlema paneb tähele, et osadel lindel on kaelad õieli - need on valvurid, kes peavad toituvaid liigikaaslaseid hoiatama võimaliku ohu eest.

Valepõsk-laglede vaatlused: LINK

Kanada laglede üksikud vaatlused: LINK

Kanada lagle. Tallinna loomaaed