Sellise vaatluse usutavalt esmakordne videosalvestus Eestis pole eriti hea kvaliteediga, kuid omab dokumendiväärtust looduses elavate liikide käitumise mitmekesisusest. Sellis ilmingut kohatakse suhteliselt harva.

Millega siis tegu?

Tegemist võiks olla leinasääsklaste sugukonda kuuluvate vaenusääse /Sciara militaris/ vastsetega, kes on musta pea ning poolläbipaistva kehaga umbes seitsme millimeetri pikkused. Elupaigaks niiske metsakõdu. Valmikutena näevad vaenusääsed välja nagu sääsed ikka, aga antud loos on tegu vastsetega.

Mis ajab vastsed selliselt liikuma?

Kas võib tegu olla liikuma hakanud näljaste vastsetega või otsitakse sobivat nukkumiskohta – põhjused pole teadlaste poolt veel piisavalt selged.

Ühinetakse nagu köieks, millel võib märgata pärlmuterjat helki. Moodustumise ajal lisandub pidevalt uusi vastseid ja nõnda võib tekkida kuni viie meetrine rändekolonn ( kohatud on isegi 15 meetrist vaenuköit ). Liikumisel võib mõne takistuse juures vaenuköis haruneda ning liikumise kiirusesks on mõõdetud umbes pool meetrit tunnis. Mingi aja möödudes vaenuköis hajub laiali. Juunikuust kuni augustini ongi sellist ilmingut täheldatud.

Eesti Looduse 2004 aasta numbris on vainuköit kommenteerinud Mati Martin: LINK

Mall Hiiemäe kogutud rahvapärimustes on inimesed vanuköit püüdnud kätega lahutada, et saada oma kätele imeravimise võimet. Aga lugege ise: LINK

Folkloori: LINK