Lauk ehk vesikana       Fulica atra

Laugud meenutavad veidi kanalisi isegi käitumiselt, aga toimetavad sarnaselt ujupartidele.  

Meil võis tänavu lauke pesitseda nelja tuhande paari ringis lisaks on saabunud juba arvukalt läbirändureid.

Ränne on märgatav, aga laukudel ei ole lahkumisega kiire. Seltsinguid, aga vahel suuri parvi võib kohata nii siseveekogudel, kui merelahtedel kuni jää tekkimiseni ja rände aegu tegutsevad suured parved sageli lahtede avavees.  

Laukude tuhmmust sulestik ja valge laubakilbi ning valkja nokaga veelinnud hakkavad silma. Nende ümarate tiibade kuju meenutab kodukanade tiibu, mida on hästi näha, kui laugud veepinnalt hoojooksuga lendu tõusevad.

Kui laugud märkavad ohtu, näiteks kõrgel tiirutava merikotkast läheb „vesikanade kari“ hirmsa pladistamise saatel pikale hoojooksule enne kui seltsing lendu saab tõustud ja tõsi on see, et selline vaatepilt tekitab isegi merikotkas segadust.

Taimestikurikkas kaldavees joostakse pigem pillirooni, et peituda vaikselt kõrges taimestikus.

Linnud toituvad pigem taimestikust ja vähemal määral veeloomadest. Toitu sõelutakse veepinnalt, katkutakse kividelt ja vahel isegi sukeldutakse hoolimata sellest, et laukude tumehallidel jalgadel puuduvad ujulestad, mida asendavad nn sumajalad (lihtsalt teadmiseks).

Laukude emas- ja isaslinnud on eristatavad vaid viimase laiema nokakilbi poolest. Jätame määramise asjatundjatele.  

Umbkaudu neljakümne sentimeetri pikkuste laukude kaal kuni kiloni ei küüni.

Laugud. Matsalu

Laukude vaatlused: LINK