Paiseleht Tussilago farfara
Õitsemist alustava paiselehe õievars on umbes viie sentimeetrine ja iga ilusa kevadpäevaga tuleb õitsejaid juurde. Õievarred sirguvad tasapisi pikemaks, pakkudes varakevadist kuldset õiteilu veel hallivõitu ümbruses nii linnas, kui maal.
Kasvukohtadeks linnas elumajade päikesepoolsete külgede vundamentide või tugimüüride lähedus, jäätmaad võivad kohati paiselehtedest suisa kolletada. Head kasvukohad on lõunapoolsed kraavikaldad, umbrohuna savikatel põlluveertel, mererandadel… Botaanikud peavad paiselehte põlistaimeks, kes rändas meile jääajajärgselt sisse lõunatuultega.
Paiselehed ( www.loodusemees.ee )
Päikesesõltlasest taim avab hommikul oma õied alles kella üheksast alates. Lähemal vaatlemisel märkame kollase õisiku keskel putkõisi, mida ümbritsevad keelõied. Õisikuvart katavad pruunid pisikesed soomuslehed ja õitseaja lõpuks sirgub õisikuvars umbes paarikümne sentimeetri pikkusteks. Õhtu saabudes korvõisiku servmised õied sulguvad ja õienutt vajub longu. Alles pärast õisikute närbudes hakkavad arenema taime suhteliselt suured lehed.
Mitmeaastase taime tugevasse ja raskelt rohitavasse risoomi talletunud varuained toidavad varajasi õitsejaid ja õiepungadki kasvatati juba möödunud suvel ette.
