Kui vanemaid kodus pole peab vaikselt ootama…

Väike-konnakotkas         Aquila pomarina 

Vanalindude, emaslind Maia ja isaslind Magnuse võsu on saanud kuu vanuseks, kes esikuna koorus 11. juunil.

Nagu pildilt näha on pesa ikka värskeid haavalehti ja kuuseoksi ja seda kogu pesitsemise ajal – täna hommikulgi toodi lisa…

Kuigi väike-konnakotkad on meie arvukaimad kotkad, kohtame neid proportsionaalselt enim Kagu-Eestis ja nende arvukus väheneb loode suunas liikudes. Meie saartel pole nad kunagi pesitsenud, rändel välditakse suuremate veekogude ületamist ehk teisisõnu ollakse veekartlikud.

Suvisel ajal tegutsetakse kultuurmaastikel silmnähtavalt koos hiireviudega, aga nendest ollakse tiibade siruulatuselt (umbes poolteist meetrit) suuremad ja näeme ka tiivaaluseid valgeid laike, mida hiireviudel lennu ajal näha pole. Heinateo aegu ei peljata ei traktoreid ega muud tehnikat sest nende toimetamise järel leiab alati midagi saagiks, kas perele viimiseks või omale.

Väike-konnakotkad on meie looduse põlisasukad ehk saabusid meile koos lehtpuumetsade arenguga umbes üheksa tuhande aasta eest.

Miks segavad kaamera pilti objektiivi ees rippuvad oksad? Kaamera paigaldamisel prooviti seade korralikult lindude eest varjata, kuid vanalinnud käisid mõnel korral kaamera peal istumas ja pildi vaateväli ahenes veelgi.

Eelmises kirjatükis võrdlesime me suur- ja väike-konnakotkaid ning hübridiseerinud isendeid, kui kellelegi jäi see lugu kahe silma vahele: LINK