Eesti metsast ja metsatööstusest

Eingereicht von Looduskalender - Sa., 23.05.2020 - 08.08
Autorid

Kirjutas Urmas Tartes, Eesti TA Looduskaitse Komisjoni esimees

Foto Arne Ader

Lisatud EMPL avaldus

http://www.loodusemees.ee/et/pildipank/200109aa0203

Sanitaarraie kuusikus ( www.loodusemees.ee )

Textkörper

Metsa- ja puidutööstuse liidu (EMPL) avalduse valguses meenusid mulle puiduturu stabiilsuse debatid ajast, kui olin RMK nõukogu liige (2005-2007).

Olukord oli sama. Eraomanikud hoidsid oma metsa ja tööstuselt lähtus suur surve riigimetsade raiemahu kasvatamiseks. Nii RMK-lt kui ka Keskkonnaministeeriumilt oli siis ja oleks ka täna lihtne vastus - riigimetsa roll on nii majanduse kui ka keskkonna stabiilsuse tagamine. Majanduse stabiilsuse tagamise sisu seisnes aastate kestel stabiilse raiemahu hoidmises, kus turuhindade kõikumisi järgiti vähem, kui erametsaomanikud seda tegid ja teevad. RMK raiemahud püsisidki noil aastatel stabiilsed. Pigem võis majanduslikus mõttes heita riigimetsale ette seda, et puitu müüdi ka ebasoodsamas turusituatsioonis ja riik sai väiksemat metsatulu (ka neid hääli kostis majandusinimestelt). Mets ei hakka äkitselt rohkem kasvama nii nagu seda tööstus oma investeeringute kaitseks sooviks.

Kui puidu hind on madal, siis on ta madal seetõttu, et turul on puitu rohkem, kui tarbijad seda vajavad ja puittoodetel ei ole piisavalt ostjaid.

Kui toodetel oleks ostjad, siis makstaks ka tooraine eest (erametsaomanikule) piisavat hinda.

Hiljuti ilmunud uudis saetööstuse poolt Soomest ja Rootsist imporditava toorme osas märgib ka seda, et oleme jõudnud struktuursesse puidupõuda ja Eestist on tekkinud probleem sobivas kvaliteedis puidu leidmisega. Vajadust suurendada meie metsade puidu kvaliteeti ja leida lahendusi järjest kvaliteetsemate ja väärtuslikumate toodete valmistamiseks tunnistab ka EMPL oma avalduses ja sellega saab vaid nõustuda. Kvaliteettooted on põhiline võimalus vähenevast toorainest suurema lisaväärtuse loomiseks ja seeläbi sektori tööhõive ning ühiskonna vajaduste tagamiseks.

Keskkonda hoidev raiemaht koos pikaealiseks disainitud ja pikalt kasutuses püsivate puittoodetega on meie metsandussektori võimalus panustada süsiniku seotuna hoidmisse

ja seeläbi aidata kaasa kliimaprobleemide leevendamisele.

Poliitilise otsuse kaudu ei ole võimalik metsa äkitselt kiiremini ja kvaliteetsemalt kasvama panna. Kui tööstus tegi oma investeeringud Eesti majandusmetsa tipukoguseid ekslikult prognoosides, siis seda ei saa keskkonna arvelt hakata kinni maksma.

Räägime 60 000 tänasest metsasektori töökohast, kuid selle argumendi teisel kaalukausil on 1,3

miljoni inimese elukeskkond. Oluline osa 60 000-st töökohast, riigi maksutulust ja meie elukeskkonnast kaovad siis, kui metsamajanduses ja -tööstuses ei toimu vajalikke struktuurseid muutuseid.

Huvilised saavad tutvuda EMPL avaldusega:

Metsa- ja puidutööstuse võimalused stabiliseerida Eesti majandust kriisist väljumisel

Metsa- ja puidutööstused jätkavad ka tänases eriolukorras tööd, maksude maksmist ja kauba eksportimist. Mahtude langemine ja lähituleviku ebakindlus mõjutavad ka metsa- ja puidutööstust, kuid sektoris tegutsevad valdavalt hästi kapitaliseeritud ja kaasaegse targa tehnoloogiaga ettevõtted, kes suudavad tõenäoliselt ka kriisis tegutsemist jätkata. Kohalikul toorainel põhinev pikk kodumaine väärtusahel tagab, et sektoris loodav väärtus toetab suurt osa ühiskonnast ja kriis ei võimendu sisendite tarneraskuste tõttu. Täna on näha, et paljud rahvusvahelised tarneahelad on suures muutuses ning meie ülesanne peab olema luua tingimused, et kui turud hakkavad rahvusvaheliselt taastuma, siis olla esimeste hulgas, kes oma kaupu saavad keerulistes turutingimustes taas müüa. 

Seetõttu on äärmiselt oluline, et sektor saaks ja suudaks jätkata töötamist, inimestele palga maksmist, töökohtade tagamist maapiirkonnas, maksude maksmist, teenuste tarbimist ning eriolukorra leevenemisel majanduskasvu vedamist. Teeme omaltpoolt kõik võimaliku, et kriisi mõjusid leevendada aga ootame riigi poolset tuge järgnevates küsimustes:

1. Konkurentsivõime:

- Metsa –ja puidutööstuste puiduga varustamise kindlustamine on esmane tagamaks puidutööstuste normaalne tegevus. Langevate puiduhindade tõttu on oht, et eraomanikud hakkavad raietegevust vähendama. Selle kompenseerimiseks peaks riik olema valmis ajutiselt suurendama puiduvarumist riigimetsast, mis tooks riigile otsest ja kaudset tulu läbi puidumaterjali müügi ning tööstusettevõtete kaudu laekuvate maksude;

- Diisli- ja elektriaktsiisi langetused peavad jääma kehtima tööstussektorile pikaajaliselt, sest nad on vajalikud sisendkulude alla toomiseks ja rahvusvahelisel turul konkurentsivõime taastamiseks ning ekspordi jätkamiseks;

- Ümarpuidu maanteevedudel täismassi piirangu tõstmine tänaselt 52t -> 60t on vajalik efektiivsuse tõstmiseks ja ümberkaudsete riikidega konkurentsivõime tagamiseks. Vedude efektiivsus tagab ühtlasi väiksema heitmete hulga.

2. Stabiilne ettevõtluskeskkond:

Metsanduse ümber valitseb palju ebakindlust, mis kombineerituna majandusliku ebakindlusega mõjub ettevõtlussektorile negatiivselt. Metsa- ja puidutööstustele on vajalik selge signaal, et nende tegutsemist ei pärsita põhjendamatult. Täna välja töötamisel olev metsanduse arengukava peaks võrdselt seisma nii metsaressursi säilimise kui ka metsatööstuse jätkusuutliku arengu eest. Seetõttu on vaja selget ja ühest seisukohta, et lähiaastatel:

- Ei seata hooajalisi piiranguid raietegevusele;

- Ei suurendata kaitsealuste metsade pindala (kui on vaja uusi väärtuseid kaitse alla võtta, peaks vabastama olemasolevatest vähemväärtuslikud majandusmetsaks);

- Riik töötab välja ja viib ellu tegevuskava Kesk-Euroopat tabanud üraskirüüste ja muude ulatuslike metsakahjustuste vältimiseks Eestis; 

- Kaitsekorralduskavade menetlemisel võetakse senisest enam arvesse sotsiaalmajandusliku mõju;

- Riik panustab teavitustöösse, mis selgitab metsa- ja puidutööstuse sektori sotsiaalmajanduslikke mõjusid ning maapiirkondadesse loodud töökohtade väärtust ühiskonnas;

- Riik panustab tööstusele vajaliku ametiõppe tagamisse, et ettevõtted suudaksid toimida kohaliku tööjõuga ka kriisiolukordades.

3. Riigi investeeringud:

Riiklikud investeeringud on oluline meede kriisi leevendamiseks ja mõistlik on investeerida valdkonda, mis toob tulevikus pikaajalist tulu riigile ning aitab tagasi maksta kriisi ajal võetud laene.

- Suurendada investeeringud maa ja metsateede ehitusesse  (Ehitussektorisse investeeritud väärtusahel jääb suures osas Eestisse)

- Suurendada investeeringud maaparanduse süsteemidesse; metsades (Selle tegevuse väärtusahel jääb samuti suuresti Eesisse);

- Suurendada vahendeid metsauuendusesse ja hooldusesse, toetada erametsaomanikke nende tööde läbiviimisel, kaasates seeläbi kiiresti kohalikku tööjõudu. (Teatud tegevused, näiteks metsauuendus ei nõua ka väga pikka erialast ettevalmistust); 

- Suurendada teadustoetuseid metsakasvatusega ja puidu väärindamisega seotud uurimisprojektidele(kiirendada Eesti metsade kasvu ja süsiniku sidumist; suurendada puidu kvaliteeti ja metsa vastupanuvõimet kliimamuutustele ning kahjuritele; töötada välja lahendusi puitmaterjalist kvaliteetsemate ja väärtuslikumate toodete tootmiseks, et asendada fossiilsetel materjalidel põhinevaid materjale).

EMPL veebileht: LINK

Tags

Wir verwenden Cookies auf unser Webseite um die Benutzererfahrung zu verbessern.

Wir verwenden außerdem Dienste zur Analyse des Nutzerverhaltens und zum Einblenden von Werbung. Um weitere Informationen zu erhalten und ein Opt-Out-Verfahren einzuleiten klicken Sie bitte auf „Weitere Informationen“.