Harilik siil Erinaceus europaeus
Siilid kondavad ringi, aga eelmise nädala öökülmad ja nädala alguse lumesadu annavad märku, et talveunele peaks endid seadma hakkama. Näis kuidas ilmadega edaspidi, sageli on veel kuu aja pärast päevasel ajal kümmekond soojakraadi ja sügishallil ajal on siilid märgatavad kuna toimetavad oma tegemisi suisa päevasel ajal.
Söögipoolist leidub siilidele looduses veel küllaga, kuigi talveune ajaks varutud rasvakiht võiks ju alati paksem olla. Talveune aegu toidavad siilide organismi sügisel kogutud varuaineid ja lihaskudedesse talletunud nn „pruun rasvakiht“.
Kui täiskasvanud suured siilid võivad kaaluda kuni paar kilo, siis tänavused siilinoorukid peaksid talveune ajaks kaaluma vähemalt seitsesada grammi, et talv tingimustest hoolimata üle elada.
Siili kodu
Siilid on tihti inimkaaslejad. Juhul kui oled märganud oma elamise lähedal siili talvepesa hao- või lehehunniku näol lageda taeva all, siis võiks ainult kuhja tipu katta näiteks kile, tõrvapapi või muu käepärasega ja kattematerjali vaikselt raskemate puuokstega kinnitada. Tervet haohunnikut ei tohi mingil juhul kinni katta sest siis võib talvepessa tekkida õhupuudus, kondensaat, hallitus ja kasu asemel võib talvituja hoopis hukkuda. Siilile talvemajade ehitamine pole meil veel eriti levinud, kuid põhja- ja läänenaabrite eramajade juures märkab selliseid rohkelt ja teadu poolest leiavad sarnased lihtsad katusega ehitised tänulikke kasutajaid.
Kuidas siilid talve üle elavad?
Juba talveunes siili hapniku- ja energiatarve muutub suvisest oluliselt väiksemaks: kehatemperatuur võib langeda kuni +4 kraadini ehk siis suvisega võrreldes üle kolmekümne kraadi. Aeglustub hingamine suviselt mõnekümnelt korralt kuni kümnekonna korrani minutis.
Siilide organismis tekkivad talvel rasva „põletamise“ tagajärjel jääkained ja niiskus ning seetõttu peab loomake iga seitsme kuni kümne päeva möödudes tõstma oma kehatemperatuuri, et virtsata. Talvepakaseliste ilmadega kulub siilidel varuaineid oluliselt rohkem, et kehatemperatuuri säilitada, aga aastatuhandeid on siilisugu sellega ju hakkama saanud.
Talveunne suikunud siilid ei ole teovõimelised ega suuda häirimistele reageerida. Just kogenematutele noorloomadele võib saatuslikuks saada sulailmade aegne talvepesa läbisadamine, mis toob kaasa loomakese märgumise ja ilmade külmenedes jäätumise. Samuti ei suuda talveunes siilid endid kaitsta neid rünnata võivate loomade eest (koduaias võivad nendeks olla nii koerad, kui kassid).
Haohunnik aianurgas sobib siilile pesaks. Otepää kirikuaed
