Pärast vaikset suve on muutunud me aiad jälle kord lindudele huvipakkuvaks. Esmapilgul võib tunduda, et aiad on lindudest tühjad, sest rõkkavat linnulaulu ju ei kosta. Tegelikult piisab väikesest jõudehetkest aiatoolil ja peagi märkad, et terve aed on täis väike-põõsalindude täksimist, punarindade tiksumist ja mitmesuguseid sädinaid. Sügisränne on hooga alanud!
Taluaedadesse koguneb praegu metsvindisalku, kes närviliselt edasi-tagasi sehkendavad. Ka suurem ports hallrästaid on meile põhjakaarest pärale jõudnud ja maiustavad nüüd sõstarde, pihlakate ja teiste meelepäraste marjadega. Pidevalt võib näha kõrgelt üle aia lendavaid värvulisi ja sekka suuremaidki linde, kes sihikindlal lennul suunduvad edela ja lõuna suunas.
Praegu on hea hetk kohata rändavaid metskiure, kes triitsudes üle lendavad. Nemad aias peatumisest ei hooli. Enne keskpäeva keerutavad end kõrgele taeva alla viud ja teisedki röövlinnud.
Osad armastatud linnud nagu piiritajad ja valge-toonekured on juba jõudnud meilt ka lahkuda. Nende paraadlendusid saab nautida jälle üheksa kuu pärast.
Igatahes on rände tippaeg ja mitmed põnevad kohtumised alles ees. Binoklit enam käeulatusest kaugele panna ei saa! Mis siis muud kui lehvitada, soovida okas tiiba ning loota, et juba kevadel on taas võimalik vanadele ja uutele sulelistele tervituseks viibata.
Martin Tikk, suvise aialinnupäeviku koordinaator
Autorid
Textkörper
