Eelmisest nädalavahetusest alates võime metsateedel näha tavapärasest erinevat sagimist, kuulda hõikeid, koerte haukumist ja püssipauke - algab ajujahi hooaeg põdrale, metsseale, metskitsele ja punahirvele.

Ajujahti peetakse jahieeskirjadele kohaselt: põdrale 15. detsembrini, metskitsele 31. jaanuarini, punahirvele 15. veebruarini ja metsseale jahikoeraga 31. märtsini

Kuidas käituda, kui olete metsas sattunud ajujahi alale?

Soovitaks jääda paigale, kui võimalik, siis endast ajajatele märku anda. Paigale peaks jääma seni, kui ajajad on teist möödunud. Paanikaks põhjust pole ning jooksma mingis suunas oleks suisa mõttetu, jahimehi instrueeritakse põhjalikult võimalikest ohtudes, aga samas peab tähelepanelik olema, eriti kui lapsed metsas kaasas. Laskeliinile trehvates küsige esimeselt jahimehelt kuidas peaks käituma ja millises suunas liikuda.

Kuidas ohutult liigelda ajujahi hooajal?

Liiklejad olge palun eriti tähelepanelikud päikesetõusu eelsetel ja -loojangu järgsetel aegadel, kui metsloomadel on loomupäraselt kõrgem liikumise aktiivsus.

Ettevaatlik tuleb olla just nädalavahetusel ja nendes piirkondades, kus võib toimuda ajujaht. Paljudes jahiseltsides kasutatakse teedel märki: „Ettevaatust, jaht!”, mis annab märku jahi toimumisest piirkonnas.

Ajujahi kütiliini ei paigutata enamkasutatavatele teedele.

Metsapiirkonnas  peaks liiklusvahendiga sõitma sellise kiirusega, et uluki ootamatul teele ilmmisel saaks turvaliselt sõiduki kiirust vähendada või vajadusel peatuda.

Kui ulukid ületavad sõiduteed, tuleks sõiduk peatada ja sisse lülitada ohutuled, et kaasliiklejatele võimalikust ohust märku anda sest kui suurem metsloom ületab sõidutee peaks alati arvestada, et loom ei pruugi olla üksi ja mõne aja möödudes võib maanteele ilmuda liigikaaslane.

Ettevaatust liikluses.