Puhkemetsa artiklisarja koostab Vello Keppart
Puhkemetsade teema kirjutamisest Looduskalendris on möödunud kolm aastat (Puhkemets, 2023), kuid endiselt jätkuvad lageraied väärtuslikes kodumetsades ja püsimetsakasvatuse võimalusesse suhtutakse skeptiliselt. Riiklikult ei ole rakendust leidnud maastikuarhitekt-planeerija Kristiina Hellströmi (2010) koostatud õpik „Maastikuhooldus“; Eino Laasi puhkemetsade teemad kõrgkooli õpikutes „Metsamajanduse alused“ (2011) ja „Dendroloogia ja pargindus“ (2019) viitamata vanemate allikatele. Puhkemetsade osas on jäänud õigusaktid hambutuks peale metsaseadusest hoiu- ja kaitsemetsade kategooria tühistamist 2008. aastal: väärtuslike puhkealade metsad on tavalised tulundus- ehk majandusmetsad, kus uuendusraietest isegi lageraie pole välistatud.
Kahjuks uued omavalitsuste üldplaneeringud enamasti puhkemetsi lagedaks raiumise eest ei kaitse. Puhkemetsade säilitamist kõrgmetsana tagasid kuni 2008. aastani kaitsemetsad ja ka hoiumetsad. Kuigi Eesti Metsapoliitika (1997) eesmärgiks oli varem ja on senini metsade polüfunktsionaalne ja kestlik kasutus, reguleerib Metsaseadus praegu vaid majandusmetsi (varem tulundusmets). Seadusemuudatustega aastast 2009 kaotasid kehtivuse Metsaseaduse § 17 metsakategooriad ja metsa majandamise eesmärk, § 18 hoiumets, § 19 kaitsemets, § 20 kaitsemetsa majandamine, § 21 kaitsemetsaks määramine, § 34 metsa kasutamise viisid. Aastast 2014 kaotas kehtivuse ka Säästva arengu seaduse § 12 tasakaalustatud arengu kavandamine. Varem toetasid need loetletud paragrahvid säästvat ehk kestlikku maakasutust, arengut ja erinevate metsahüvede säilimist piirkonnas. Metsanduse arengukava viimasest versioonist kustutati metsakategooria vajalikkus (MAK 2021-2030), see dokument ei ole senini heaks kiidetud ja kavatsetakse arengukavadest üldse loobuda. Ka Eesti metsapoliitikat (1997) on ähvardatud ümber kirjutada. Üldplaneeringu ettepanekutes ei saavat enam metsakategooria mõisteid kasutadagi planeerijate ettekäändel: „Kuna üldplaneeringu koostamise käigus ei kerkinud esile vajadust metsa- ja puhkealadele määrata täpsemaid tingimusi, siis jäime üldisemale tasemele. Eraldi hoiu- ja kaitsemetsi pole üldplaneeringu raames määratud, kuna täna seaduses need kategooriad puuduvad.“
Riigimetsas olevaid puhkemetsi hakati aastast 2017 nimetama kõrgendatud avaliku huviga (KAH) aladeks. Portaalis KAH-alad on arhiveeritud näiteid probleemidest, mis on tekkinud kohalikega riigimetsas puhkemetsi hävitavate lageraiepõhiste ja ka teiste uuendusraiete kavandamisel kogukonnaaladel. Võru linn toetab puhkemetsades lageraie keeldu: Kubija – Kose – Meegomäe puhkemetsi peaks majandama püsimetsana (Võsoberg, 2021). Rahvas on avalikult korduvalt pöördunud riigikogu ja valitsuse poole puhkemetsade kaitseks (Avalik …, 6.04.2021; 16.03.2022). Puhkemetsade õiguslike probleemide analüüsi koostasid Liis Keerberg ja Kärt Vaarmari (2023). RMK muutis 2025. aastast KAH-alade nime kogukonnaaladeks (Kogukonnaalad). Eesti Keskkonnaühenduste Koda koostas üleriigilise planeeringule „Eesti 2050“ rohevõrgustiku kavandamise ja toimivuse kontseptsiooni (Eesti ..., 17.10.2025), kus sisuliselt kaitsemetsade ülesandeid on nimetatud uuel tasandil püsimetsana majandatavate aladena, sinna kuuluvad sh ka puhkemetsad: planeeringuga määratud rohealad ja puhkealad, marja- ja seenemetsad, asulat ümbritsevad metsad, kodumetsad. Kahjuks jätkub endiselt seni veel raiumata raieküpsete puhkemetsade nn uuendamine ehk majandamine majandusmetsana puidu varumiseks, arvestamata teisi kohalikele tähtsamaid metsa hüvesid.
Harku vald avas 27. jaanuaril 2022 teemaplaneeringu (Harku ..., 19.02.2025) puhkemetsade kohta. Eelnõu vastu oli suur huvi (Ott-Rätsepp, 22.05.2025). Analüüsitavaid puhkealasid oli vallas 32, nende detailsel uurimisel määrati sh: puhkeala metsa peamised eesmärgid, üldplaneeringuga määratud metsade majandamise tingimused ja lubatavad puistute hooldustingimused (raie võimalused) või looduslikule arengule jäetud metsad. Planeeringuga ei olnud vajalik täiendavaid tingimusi määrata neljal alal: kaks parki ja kaks kaitseala. Uuendusraiet lubati 14 puhkealal: 4 alal metsaseaduse tingimused; ühel alal langi piirang 2 ha; üheksal alal langi piirang 0,5 ha; turberaiet lubati kolmel alal. Hooldusraiet lubati 16 alal; sanitaarraiet 7 alal. Valikraiet lubati 21 alal. RMK koostatud kogukonnametsa majandamise kavadesse kirjutatud metsatööde plaanides selliseid puhkemetsa analüüse ei leia, samuti rahvale vajalike andmeid kogukonnaalal leiduvatest loodusväärtustest ja ei ole ka ülevaatest metsa pakutavatest teistest hüvedest puhkealal. Küll aga on majandamise kavasse sisse kirjutatud kohalikele puhkajatele mittevajalike puistute arvandmeid. Pealegi on viiest (noorendik, latimets, keskealine mets, valmiv mets, küps mets) puistu arenguklassist majanduskavades järgi jäänud vaid kolm: keskealine mets, noor mets ja vana või küps mets mida olevat vaja ju noorendada uuendusraietega. Tegelikult puhkemetsaks sobivad kõige paremini just vanad loodusmetsad, mitte nooremad puistud.
Eelmise aasta lõpus (12.2025) avaldas RMK kodulehel dokumendi “Metsade majandamise põhimõtted RMK-s” kus on pakutud uus variant vajalikest metsakategooriatest. Nõustuda ei saa, et sotsiaalmetsade all olevad kogukonnaalad on N kategoorias (kokkuleppega majandusmets), puhkemetsad peaksid olema K kategoorias (kitsendustega majandatavmets). Tekstis on viited, et sotsiaalmetsades sobivad 0,3-1 hektarilised väikelangid, ning püsimetsakasvatus valikraietega ja III - Va boniteedi puistutes turberaied. Puhkemetsade majandamise puudustele pööravad tähelepanu Eesti Keskkonnaühenduste Koda (13.02.2026) ja Eestimaa Looduse Fond (RMK ..., 19.03.2026) Uuendusraiete lubamine puhkemetsades vähendavad puhkeväärtust, kahjustavad metsade ökoloogilist tervikut ja muudavad oluliselt kodumetsa maastikupilti. Keskkonnaühenduste koda tegi ettepaneku välistada kogukonnametsades uuendusraied ning lubada hooldus- ja valikraied.
Valdade ja linnade üldplaneeringutele tehti hulgaliselt ettepanekuid metsahoiuks nii puhkemetsades kui ka tundlikes metsaelupaikades, mis eelnevates üldplaneeringutes olid hoiumetsad või kaitsemetsad. Alljärgnevalt mõned näited. Eestimaa Looduse Fond (Ettepanekud ..., 17.11.2023); Saare Rannarahva Selts (Ettepanekud ..., 31.01.2025). Keila linn vaidles RMK metsaülemaga pikalt loodusväärtuste (Keppart, 2012) säilimise osas kuni üldplaneeringu seletuskirja (14.03.2023) sai lause: „Kõik Keila linna metsad on püsimetsad.“ Haapsalu linna üldplaneeringusse 2030+ sai kohalike nõudmisel rohelisem planeering: kohaliku kaitse alla võetakse Paralepa ja Valgevälja puhkemetsad ning kõikides puhkemetsades jääb kehtima püsimetsakasvatuse nõuded. Narva-Jõesuu linna üldplaneering (oktoober 2025) aga riigimetsa kogukonnaaladele raiete osas kitsendusi ei ole tehtud, st Auga mets kui Narva-Jõesuu endine kuurortmets on jätkuvalt majandusmets, mida uuendab kooskõlas linnavalitsusega RMK jätkuvalt uuendusraietega ja parkmetsas turberaiega. Kuigi kohalik rahvas oli Auga metsas suurte lageraiete vastu. Abiks neile koostasime loodusväärtustest uurimustöö (Keppart, Masing, 2018).
Reformierakonnast energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ütles (FB, 15.04.2026) välja omaarust olulise printsiibi piirangutest metsamaal: „Nagu ma täna Riigikogus ütlesin: kui riik seab olulised piirangud näiteks metsamaale, sest seal on vaja midagi kaitsta, siis tekib omanikul, kui need piirangud on olulised, õigus see maa riigile müüa turuhinnaga. Kui nüüd kohalik omavalitsus teeb samasuguse sammu, siis minu meelest on omaniku vaates igati õiglane oodata, et kohalik omavalitsus siis on valmis ka selle maa ära ostma. Sest omaniku vaates ei ole vahet, kas selle piirangu kehtestab keskvalitsus või omavalitsus. Ma arvan, et see on õige ja vajalik printsiip.“ Üldplaneeringu aruteludel ähvardasid puidukasutajad sageli sellega kohalike omavalitsusi: piirangute seadmisel peavad omavalitsused saamata tulu kinni maksma. Kas ja millal peab kohalik omavalitsus omandiõiguse piiramisel maaomanikele hüvitist maksma? Sellele küsimusele annab vastuse trükis (Metsade ..., 2020) lk 10 (kopeeritud lisana artikli lõppu).
Valikraietega metsa majandamine on püsimetsakasvatus (Püsimets ...), mis sobib kõige paremini ka puhkemetsades rakendada. Aastani 2008 reguleeris metsaseadus puhkemetsi kaitsemetsadena majandamiseks vastavate määrustega. Projekti „Eesti metsakaitsealade võrgustik“ kaitsemetsade majandamise töögrupp koostas metsakasvatajatele eesmärgipärase majandamise abistamiseks trükise Kaitsemetsademajandamisjuhised (2001). Planeeringuga määratud kaitsemetsadena tulid kõne alla peamiselt asulate haljasvööndid, puhkemajanduslikud metsad, sanitaarkaitselistel eesmärkidel kasutatavad metsad jt.
Allikad
Avalik pöördumine. 6.04.2021. (viide)
Avalik pöördumine kodumetsade kaitseks. Rahvaalgatus.ee Eesti Koostöö Kogu, 16.03.2022. (viide)
Eesti Keskkonnaühenduste Koja metsatöörühma tagasiside RMK metsade majandamise põhimõtete kohta. EKO (13.02.2026) (viide)
Eesti Keskkonnaühenduste Koja rohevõrgustiku kavandamise ja toimivuse kontseptsioon. EKO (17.10.2025). (viide)
Ettepanekud Tähtvere puhkemetsade majandamise kavale. ELF (17.11.2023) (viide)
Ettepanekud üldplaneeringu eskiisile. Saaremaa Rannarahva Selts (31.01.2025) (viide)
Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneering. Koost: Consultare OÜ, Peetersoo, A., Merits, I., Kiiker, K., Raidla, M. 19.02.2025. (viide)
Kaitsemetsade majandamisjuhised. Tartu, 2001.
Keerberg, L., Vaarmari, K. Metsatööde planeerimine KAH-aladel. Õiguslik probleemide analüüs. SA Eestimaa Looduse Fond, 2023. (viide)
Keppart, V. Keila linna roheala loodusväärtustest. Keila, 2012. (viide)
Keppart, V., Masing, M. Auga mets looduskaitsealaks, puhkemetsaks ja parkmetsaks. Narva-Jõesuu, 2018. (viide)
Kogukonnaalad. RMK (viide)
Metsade kasutuse suunamine. Soovitusi omavalitsustele. ELF, 2020. (viide)
Metsade majandamise põhimõtted RMK-s. (12.2025) (viide)
Ott-Rätsepp, K. Avaliku huviga metsade teemaplaneeringu vastu on olnud suur huvi. Harku Valla Teataja, 22.05.2025.
Portaal KAH-alad (viide)
Puhkemets. Artiklisari. Koostaja Vello Keppart 13.01.2023…7.04.2023, (viide, viide)
Püsimets ja kuidas seal toimetada. Püsimets.ee (viide)
Relve, K., Sarv, P. Tippjuristid: eraomandi kaitse deviisi all ei tohi looduskaitset hävitada. Hoopis see oleks põhiseadusvastane. Defi arvamus, 16.12.2025. (viide)
RMK metsade majandamise põhimõtted vajavad sisulisi parandusi. Eestimaa Looduse Fond, 19.03.2026. (viide)
Sutt, A. Skandaal … FB (FB, 15.04.2026) (viide)
Võsoberg, V. Metsa KAH: kogukonnad paluvad armastatud riigimetsades kirve kotti panna. LõunaLeht, 15.04.2021. (viide)
Lisa
Kas ja millal peab kohalik omavalitsus omandiõiguse piiramisel maaomanikele hüvitist maksma?*
Sageli väidavad maaomanikud, et kohalik omavalitsus peab metsamajandamisele kitsendavaid tingimusi seades selle eest omanikele hüvitist maksma hakkama. Sellised väited ei vasta täiel määral tõele, st planeeringus metsaraietele piiranguid seades üldist hüvitamise kohustust ei teki. Taas on kohane võrrelda metsamajandamise tingimusi ehitustegevuse omadega – sama loogika alusel võiksid maaomanikud linnades nõuda hüvitist iga kinnistu ruutmeetri eest, millele ehitustegevust ei lubata, või selle eest, kui üldplaneering seab ehitistele kõrguspiiranguid.
Eesmärgipäraste ja proportsionaalsete kitsenduste talumine on iga omaniku kohustus. Eesti põhiseadus ei näe ette, et omandiõigus oleks piiramatu õigus. Vastupidi, põhiseaduse § 32 ütleb selgelt, et omandi valdamise, kasutamise ja käsutamise õigust võib seaduse alusel kitsendada ning omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Üldkehtivat kõigi omandiõiguse piirangute hüvitamiskohustust ei näe ette ei põhiseadus ega planeerimisseadus.
Erandiks tuleb lugeda need juhud, mil üldplaneeringuga metsamajandamist piiravad tingimused on sedavõrd ulatuslikud, et omandit ei saa senisel otstarbel enam sisuliselt üldse kasutada. Sellisel juhul võrdsustatakse olukord sundvõõrandamisega ning omavalitsusel tekib kohustus omaniku soovi korral kinnistu vallale või linnale munitsipaalomandisse osta (kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 4 lg 3). Praktikas võib selline kohustus tekkida vaid juhul, kui raietegevus täielikult keelatakse või lubatakse vaid selliste raieliikide kasutust, mida konkreetse metsaala eripärasid arvestades on täiesti ebamõistlik rakendada. Seevastu tingimused lageraie tegemisele (nt ajalised piirangud) või raielankide suurusele, säilikpuude arvule jne ei kujuta endast sundvõõrandamisega võrdsustatavat olukorda, kus vallal võiks tekkida kinnistu omandamise kohustus.
* Metsade kasutuse suunamine. Soovitusi omavalitsustele. ELF, 2020: 10. (viide)
Samal teemal:
Relve, K., Sarv, P. Tippjuristid: eraomandi kaitse deviisi all ei tohi looduskaitset hävitada. Hoopis see oleks põhiseadusvastane. Defi arvamus, 16.12.2025. (viide)
