Plaan Õ – õuesõpe

Submitted by Looduskalender on Sat, 18.04.2020 - 12:12
Autorid

Kirjutas, pildistas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste, õuesõppe koolitaja

Image
Õuesõpe
Body

Viimastel aastatel on Eesti investeerinud betooni – meil on hiigelsuured uued betoonist haiglad, meil on päratud ostukeskused, mille läbijalutamiseks tuleb aega ja jõudu varuda, meil on hiigelsuured uued betoonist koolimajad.

Ja tasus vaid kurjal koroonal tulla, kui adume, et väiksem oleks parem. Väikeses poes on vähem nakkusohtu, väikeses haiglas ei lööks üks nakatunu kogu plaanilist ravi uppi ja väikeses koolis teaksime kohe, kes on haige ja viirust oleks tunduvalt lihtsam ohjata.

Meil ei ole võimalust võtta tagasi ühiselu kokkukoondamisel tehtud valesamme, aga me saame vaadata, mis meil olemas on. Juba praegu töötavad siin-seal pisikesed kogukonnakoolid, nii nagu see oli saja aasta eest. Ja nüüd peabki uurima vanu pisikesi koolimaju, et kas oleks võimalik need ajutiselt kasutusele võtta. Sest isegi kui ehitada suurtesse koolimajadesse ajutised vaheseinad või lubada kooli vaid kõige mahajäänumad lapsed, siis ühte kohta koondudes puutuvad lapsed ikkagi väga palju omavahel kokku.

Eestil on aga tagataskus üks trump, millest seni pole palju räägitud. Meie koolides töötab sadu õpetajaid, kes on läbinud õuesõppekoolituse, kes suudaksid tunde läbi viia parkides, kooliümbruses ja metsas. Kinniseid ruume vältides ja kontaktivabalt.

Mul paluti juba märtsi alguses kirjutada meetoditest, kuidas läbi viia vabas õhus kontori koosolekuid, kuid hoidusin inimesi sellele õhutamast. Eestis on õuesõppe päev 14. aprillil ja see tähendab, et sellest alates on lastel võimalus tegutseda õues kauem kui pool tundi. Sellest varem hakkab peagi õues külm ka kõige paremate riietega – külm poeb nahavahele. Küllap on seda tundnud need, kes märtsikuus hordidena loodusradadele kihutasid, nohu ja köha on neil tõenäoliselt juba kosjas käinud. Aga 14. aprillist kuni 14. oktoobrini on võimalik meie kliimas terve päeva õues olla ka vanematel lasteaiarühmadel, isegi soojades magamiskottides on võimalik varjualuses lõunaund magada.

Õuesõpet ei saa läbi viia siis, kui õppuril on külm, ta on vihmast märg või on näljane. Nende asjaolude puhul ei õpi laps midagi, tema mõte püsib ainult sellel, kuidas saada sooja või süüa.

Õuesõpe ei tähenda muidugi seda, et minnakse raamatute ja arvutitega metsa ja hakatakse kännuotsas ülesandeid lahendama.

Õppimine toimub tegevuse käigus ja selleks õpetaja poolt hästi ettevalmistatud kava järgi. Õuesõpe on lõimitud õpe, kus õpitakse ühe objekti või tegevuse käigus erinevaid aineid – võib nii arvutada, õppida emakeelt, laulda ja teha kehalist kasvatust kui ka kõiki muidki aineid. Õpetaja oskus tegevust organiseerida on oluline, aga teiste maade kogemused täielikes metsakoolides ja –lasteaedades näitavad, et suureks abiliseks on õpetajale teised lapsed. Teadusuuringutes on leitud, et väga palju õpivad elus lapsed just vanemalt lastelt, seega kunagised liitklassid teeksid õpetaja elu kergemaks. Samuti võivad tunni ülesandeid välja mõelda ja hinnata ka lapsed ise, selleks valitakse igal päeval väike grupp õpilasi. Seda praktiseeritakse ka klassiõppel ja lastele see tegelikult väga meeldib.

Kõige lihtsam on õuesõpet läbi viia koolide juures, eriti väikeste koolide kooliõuedes, aga ka parkides ja metsas või mõne õpilase koduaias või talus.

Õuesõpe eeldab muidugi õpetajalt õuesõppe metoodika tundmist, Eestis on parimate koolide ja lasteaedade kogemused üles võetud Eesti Televisiooni 32-osalises saatesarjas “Õpiõu!”, mille stsenaariumi me üle 10 aasta tagasi koos Mikk Sarvega kirjutasime: https://arhiiv.err.ee/vaata/opiou-lohusuu

Laias laastus kehtivad õuesõppe puhul praeguse karantiini üleminekuaja jaoks just sobivad tingimused. Klass koguneb tunni alguses õues ringis, lastele tuleks kindlasti õpetada üksteisega otsekontakti vältimist ja mitte üksteisele näkku aevastamist. Algusringis seletab õpetaja klassile ülesande ja jagab klassi väiksemateks rühmadeks. Seejärel avastavad ja lahendavad lapsed väikestes rühmades maastikul ülesandeid. Ja kokkulepitud ajal tulevad tagasi ja esitlevad tulemusi kogu klassile. Tunni lõpus antakse ühises ringis tagasisisdet, mida leiti ja mida uut õpiti. Kindlasti vajab õueõpe veidi jooksumänge ja külmematel ilmadel ka lõket või grilltuld. Nutiseadmete kasutamine õues on samuti hea võimalus ja meil on haridusteadlaste poolt välja töötatud päris palju programme, mida saab õues õppides kasutada. Mõned õpetajad kasutavad õuesõppel ka töölehti, aga õues kirjutamine ei ole lastele kõige lihtsam, töölehti on võimalik täita hiljem tubastes oludes.

Lapsevanemana näen ma seda, et esimese päikeselise ilmaga on meil väga raske lapsi toas hoida. Ühendame siis õppimise ja õue!

Õuesõpe

We use cookies on our website to support technical features that enhance your user experience.

We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.