Kimalas-lottsuru      Hemaris fuciformis

Sirelite õitsemise aegu märgatakse sagedasti ka kimalas-lottsurude tegutsemist.

Meie seitsmeteistkümnest suruliigist alustavad tegutsemist pea kõik õhtuse aja hakul, aga päevasel ajal tegutsevat suru võib peaaegu eksimatult pidada kimalas-lottsuruks. Samal ajal puhkavad teised liigid puutüvedel olles tänu heale varjevärvusele vähemärgatavad.

Surud kuuluvad liblikaliste seltsi. Kuidagi harjumatu on neid tüsedakehalisi, teravatipuliste tiibadega äärmiselt häid lendajad päevaliblikatega seostada. Tiibu liigutatakse maru kiiresti, mõnusalt vurisev heli saatel. Lisaks on tegu ka arvestatavate ränduritega, kes suudavad läbida päris pikki vahemaid.

Aga millest selline nimi – suru? Eks ikka otsesest tegevusest suruma – õienektaris toitumisel sooritatakse paigallendu ja õiele ei laskuta ehk seda toimingut kutsutaksegi „surumiseks“.

Kas kimalas-lottsuru ei näe oma vöödilise tagakeha ja läbipaistvate tiibadega üpriski kimalase moodi välja?

Alumisel Arne pildil on näha ka suru pikk imilont, mis ulatud päris sügavale õiepõhja nektarit imema. Teadupoolest ei saa meemesilased punase ristiku tolmeldamisega just eelnimetatud põhjusel hakkama.

Kimalas-lottsuru ( www.loodusemees.ee )