Täna tõi vihm loodusele leevendust. Emaslind Karin toidab kotkapoega

Väike-konnakotkas       Clanga pomarina

Lubasime tutvustada konnakotkaste pesametsi ja need on suur- ja väike-konnakotkastel tõepoolest erinevad.

Väike konnakotkad on teiste liigikaaslastega võrreldes inimtegevusega kõige paremini kohanenud. Seetõttu kohtame neid sagedamini põllumajandusmaastikel, mis metsaga piirnevad ja suhteliselt harva jahivad väike-konnakotkad saaki pesametsast kaugemal, kui kolm kilomeetrit. Heinaaeg kestab ja pesametsade ümbruse rohumaid tuntakse hästi.

Pesametsana välditakse männikuid. Pesapuuna, metsa äärealadel eelistatakse kuuske ja pesa rajatakse sobivatele okstele võra keskosas. Kuid kotkauurijad on leidnud pesi täiesti erinevatel puuliikidel: kasel, haaval, sanglepal, saarel, aga ka segametsas männil.

Millised tegevused võivad väike-konnakotkaste pesaelu segada?

Pesade rajamiseks vajavad väike-konnakotkad vana, vähemasti kaheksakümne aastast metsa, kuhu vanematele ja tugevamatele puudele pesa rajada.  Kultuurmaastike läheduses on metsaraie surve suur just metsamasinate heale ligipääsule.

Nii tuleb väike-konnakotkastel otsida uusi pesametsi oma aastatepikkuste pesitsuspaikade asemele, aga nooremad puistud ei sobi neile päris mitmetel põhjustel.

Teadmiseks, et pesitsusajal on inimtegevus pesa läheduses keelatud kuni 31. augustini ja seda 100 meetri raadiuses, aga negatiivset mõju pesitsusele on täheldatud ka metsatööde puhul, mis toimunud kolm korda piiranguvööndist kaugemal – ehk pesa on lindude poolt maha jäetud.