VIDEO: II osa "Metsavendlus" - jutud Juhaniga 100!

Submitted by Looduskalender on Sat, 28.11.2020 - 00:01
Autorid

Produtsent Tiit Lepikwww.digikontor.ee

 

Body

Tuleva aasta 13. mail saab Eesti loodusmeeste „raudvara“ Juhan Lepasaar 100 aastaseks.

Kahe nädala eest võisite tutvuda Rein Marani 1994. aastal valminud filmiga  Juhan Lepasaarest: LINK

21. jaanuaril 2015. aastal käis Jaan Riis Alutagusel Oonurmes kirja- ja metsamees Juhan Lepasaarel külas, kaasas fotograaf Toomas Tuul, Kaido Einama ja Tiit Lepik. Usutluse esimeses osas „Noorus“ tekstis tutvustas Juhan Lepasaart Jaan Riis: LINK

Tänast II osa „Metsavendlus“ kommenteerib Peeter Kaasik, Eesti Mälu Instituudist:

1944. aastal okupeeriti Eesti võõrvõimu poolt kolmandat korda lühikese aja jooksul ning järjekordselt keerati kogu elukorraldus pea peale. Saabunud sovetivõim kuulutas vähemalt paberil vaenulikeks „natsionalistideks“ sisuliselt terve Eesti rahva ning „vaenlaseks“ omal maal osutus ka sõja ajal Saksa sõjaväkke sunniviisiliselt värvatud Juhan Lepasaar. Tema edasine elusaatus Teise maailmasõja järel on üks-ühele sarnane tuhandete teiste eesti meestega, kes alustasid peale Eesti vallutamist enda varjamist. Lepasaar kvalifitseerus sovetlikus kõnepruugis „illegaalide“ kategooriasse, kes reeglina sovetivõimu vastu aktiivselt ei võidelnud, kuid sellele vaatamata loeti „bandiitidega“ enam-vähem sama ohtlikeks. 

1946. aastaks oli sovetivõimul selge, et ainuüksi terrori ja propagandaga metsavendlust välja juurida pole võimalik. Nii „andestati“ ka poolametlikus korras enamuse Saksa sõjaväega seotud isikute „süü sovetivõimu ees“ ja 1946. aasta legaliseerimiskampaania käigus tulid metsast välja tuhanded metsavennad, teiste hulgas ka Juhan Lepasaar. 

Kogu see propagandapalagan oli siiski näiline ja sovetivõimu kättemaksuhimu polnud kuhugi kadunud. Juhan Lepasaare puhul tuleb selgelt ilmseks veel üks oht, mis legaliseerunuid ähvardas. Nimelt kasutati paljude endiste metsavendade puhul „komprat“ varem või hiljem ära nende värbamiseks julgeoleku agendiks või sundimaks üles andma veel end varjavaid metsavendi. Juhan Lepasaar keeldus sellest koostööst ning siis sai ka selgeks, mida sovetivõimu andestus väärt oli – kiiresti „parandati oma viga“ ja Lepasaar arreteeriti. Vangilaagrist Džezkazgani vasekaevandustes vabanes ta 1956. aastal. 

2020 aasta sügisel sai külastuse aegne salvestus korrastatud ja monteeritud Andri Puuseppa poolt nelja osaliseks intervjuude sarjaks.

Muusika: Jaak Johanson „Keset sõjaplatsi“

Suurim tänu Indrek Lepasaarele, kes aitas Juhani arhiividest pilte leida.

Kaasa aitasid: Looduse Omnibuss, Eesti Looduskaitse Selts, Sihtasutus Virumaa Muuseumid, Arne Ader, Uudo Timm, Matsalu Rahvuspark, Tiit Kaljuste, Peeter Vissak, Toomas Raudam, Alo Jaanivald, Artur Granström, Madli Luuk, Peeter Kaasik, Sven Rannaväli, ajaleht Põhjarannik, ajakiri Eesti Loodus, Rein Maran, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Pärnu Muuseum, Heiko Kruusi, telesaade "Osoon" , Peep Männil, Mall Hiiemäe, Juho Kalberg ja paljud teised.

Lae lugemiseks alla Juhan Lepasaare raamat „Sooradadel“, teine parandatud ja täiendatud trükk: LINK

Juhan Lepasaar 1944. aastal (foto erakogust)

Juhan Lepasaar 1944. aastal (foto erakogust)

We use cookies on our website to support technical features that enhance your user experience.

We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.