Valgepõsk-lagle Branta leucopsis
Valgepõsk-laglede läbiränne algas septembris, aga massränne jääb oktoobrisse. Tegutsevaid valgepõski kohtame kuni lumeni.
Rändepeatuse ajal toitutakse nii rannakarjamaadel, -niitudel, kui avatud vaatega põldudel. Toitumisalad võivad rannikul paiknevatest ööbimiskohtadest üpris kaugele jääda ja vahel võib toituvaid linde loendada kuni kümneid tuhandeid.
Veerand sajandi eest võis valgepõsk–laglesid meil peatumas märgata ainult kevadrände aegu. Nüüdseks arvukad läbirändajad toituvad meie maastikel hilissügiseni ja võivad nii meie põllumeestele tekitada märkimisväärseid kahjusid.
Valgepõsk-lagled
Oma häälekusega köidab meist möödalendav lagleparv igal juhul tähelepanu: lagled rändavad korratutes parvedes, mitte kiilrivis nagu pärishaned ja me ei kuule hanedele omast kaagutamist.
Valgepõsk-laglede vanalindude sulestik jätab musta-halli-valgekirju mulje. Laup, tunnuslikud põsed ja kurgualune määrdunudvalge. Seljasulestik must, alapool valge, külgedel hallikad vöödid. Nokk ja jalad mustad.
Tänavuste noorlinnud sulestik paistab pruunikamana ja paistab veidi tuhmim.
Täiskasvanud isaslindude kaal võib ületada paari kilo ja suured emaslinnud kaaluvad vaid mõnisada grammi vähem. Noorlinnud kaaluvad nüüdseks juba üle kilo.
Valgepõsk-lagled. Haeska rannaniit
Sellist vaatepilti jääb vaatlema isegi juhuslik möödasõitja. Toituvat lagleparve vaadeldes on näha, et osad linnud kontrollivad ümbrust kaelad õieli ehk need on valvurid, kes peavad toituvaid liigikaaslaseid hoiatama võimaliku ohu eest.
Valepõsk-laglede vaatlused: LINK
Kanada lagle
Kanada lagle Branta canadensis
Kui peaksite lagleparves märkama mõnda eriti suurt isendit ehk peaaegu hiiglast teistega võrreldes on ilmselt tegu mõne kanada lagle isendiga, kelle sulestik on tutvustatutele üpris sarnane.
Juhuslikult meilt läbirändavate vaatlused: LINK