Noore looduskaitsja auhinna pälvis Madis Leivits

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) noore looduskaitsja 2019. a auhinna pälvis Eesti Maaülikooli loomaarst Madis Leivits. Laureaat tegeleb igapäevaselt vigastatud metsloomade abistamisega ning on teinud tänuväärset tööd metsloomadele ohtlike keskkonnamürkide uurimise ja problemaatika tõstatamisega ühiskonnas.

“Madis Leivits on andnud silmapaistva panuse kaitsealuste metsloomade ravimisse ning plii ja teiste keskkonnamürkide uurimisse. Näiteks jahimoonaga keskkonda sattuv plii ohustab tõsiselt nii loomi, keskkonda kui ka meid endid,” ütles auhinna üle andnud ELFi juhatuse esimees Tarmo Tüür. “Loodetavasti loobutakse Madise kogutud andmete ja tehtud teavitustöö tulemusel peagi pliid sisaldavast jahimoonast. Tänavu esitati auhinnale väga palju tugevaid kandidaate, tänan siiralt kõiki, kes igapäevaselt looduse ja keskkonna kaitsmisse panustavad,” lisas Tüür.

Madis on ravinud aastate jooksul tuhandeid metsloomi, neist suur osa haruldased liigid. Ta on vabatahtlikult kogunud viimase viie aasta jooksul haigena või surnult leitud kaitsealuste loomade andmeid organismides akumuleeruvate ainete uurimiseks. Proovidest on selgitatud, et jahinduslik plii (Pb) on väga tõsine probleem meie tippkiskjatele, põhjustades otsest mürgistussurma 52% uuritud merikotkastest. Madis on viinud selle probleemi avalikkuseni, keskkonnapoliitika kujundajateni ning ka jahimeesteni. Nõnda otsustas Eesti Jahimeeste Selts lõpetada pliimoona kasutamine 10-aastase üleminekuajaga.

Lisaks metsloomade heaolu eest seismisele ja arstitööle tegutseb Madis Eesti Maaülikooli õppejõuna metsloomade meditsiini ja tervise valdkonnas, juhendab tudengite lõputöid, viib läbi teadusuuringuid, kirjutab rahastuse leidmiseks projekte. Madis võtab sõna ka avalikkuses - koolitundides, konverentsidel, ajalehtedes, tele- ja raadiosaadetes. Madis teeb liikide kaitsel koostööd mitmete organisatsioonide, teadlaste ja ekspertidega.

“Ma ei pea ennast looduskaitsjaks, pigem rahvakeeli tõpratohtriks. Väga lai meditsiiniline taust on õpetanud, kuidas organism toimib. Samamoodi toimib ka loodus ja elukeskkond meie ümber. Meie tervis ja heaolu sõltub loodusest ning võimest elada koos ilma seda kahjustamata,” rääkis auhinna pälvinud Madis Leivits. 

Konkursi taust

Noore looduskaitsja auhinda antakse välja alates 2005. aastast eesmärgiga toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Auhinna pälvija otsustab ELFi poolt kokku kutsutav žürii, kuhu tänavu kuulusid Peep Männil, Pille Tomson, Lennart Lennuk, Siim Kuresoo ning Kaja ja Aleksei Lotman.  Auhinnaga kaasneb 1000-eurone stipendium. 2019. a auhinnafondi panustasid Eestimaa Looduse Fond ning loodusturismi ettevõtted Estonian Nature Tours, Natourest, Naturum ja ettevõtja Eleri Lopp-Valdma (Estonian Nature).

Varasematel aastatel on auhinna pälvinud Lennart Lennuk, Virve Sõber, Annely Esko, Riho Kinks, Aveliina Helm, Renno Nellis, Indrek Tammekänd, Ulvar Käärt, Murel Truu, Tarvo Valker, Marek Sammul, Peep Mardiste ning Asko Lõhmus.

Auhind anti üle 3. veebruaril rahvusvahelisele märgalade päevale pühendatud konverentsil Tartu Ülikooli raamatukogus.