Kuuse-käbilind        Loxia curvirostra

Kui kuuskedel kuuskedel rohkesti käbisid nagu meie tänavusel aasta puul, võime kuuse-käbilinde suuremat arvukust loodusmaastikel märgata.

Tänavuse olematu talve järel oleme veel kevadekuulutajate ootel, kuid kuuse-käbilindude pesades võivad juba munad olla!

Kuuse-käbilinnud ajastavad oma pesitsemise toidurohkuse ajale, kui päikseliste ilmadega avanevad kuuskedel ja mändidel käbisoomused.

„Tavaliste“ talvede aegu leiab munadega pesi märtsikuus. Pesad ehitatakse kuusele, kusjuures ehitusmeistriks on emaslind, keda isaslind lauluga ergutab ja pidevalt saadab. Kui pesa rajatakse kuuse ladvaossa, siis toetub see vastu tüve. Madalamale rajatud pesa paikneb kuuseokstel ja tüvest eemal.

Neid värvika sulestikuga tegelasi on ilusa ilma korral päris huvitav jälgida.

Isaslinnu hundsulestik on telliskivipunane, emaslinnul kollakasroheline. Pikkust mõlemal sugupoolel veidi üle viieteist sentimeetri ja kaal jääb enamalt jaolt alla viiekümne grammi.

Nokk must, tugev ning pikenenud otstega, seega käbide töötlemisel tõhus tööriist. Lindude jalgu katab tugev korbakiht ja linnumehed kurdavad, et vahel ei taha isegi rõngastamine õnnestuda.

Kuuse-käbilindude arvukus võib olla aastati suures kõikuvuses. Rikkalikel käbiaastatel võivad kuuse-käbilinnud pesitseda üksteist segamata vaid mõnekümne meetriste vahedega ja sellistel aastatel võib haruldaselt varaseid pesitsejaid olla kuni viiskümmend tuhat paari.

Vahel aetakse kuuse-käbilinde segamini suht sarnaste männi-käbilindudega.

Männi-käbilind ( www.loodusemees.ee )

Kuuse-käbilindude vaatlused: LINK

Männi-käbilindude vaatlused: LINK