Viigripojad tulevad ilmale rüsijää vallide vahel või lumekoopas

Viigerhüljes ehk viiger         Pusa hispida

Väinamerd katab kinnisjää ja üle aastate saavad viigrid neile omastes tingimustes poegida. Merejää keskkond on oluliselt puhtam, kindlasti tõbedest vabam ning vähema sotsiaalsusega viigrid ei koondu poegimiskolooniatesse nagu hallhülged.

Viigerhülged, kui liik vajavad poegade ilmaletoomiseks jäätunud merekeskkonda kuna on arktilise loomuga. Viimasel kümnekonnal aastal on ka meie kliima soojenenud ja püsiv jääkate merel harvemaks muutunud. Seega on viigerhüljeste seisund meie vetes rohkem, kui muretekitav.

Hallhüljestest on viigrid oluliselt pisemad: Täiskasvanud emas- ja isasloomade kaalu- ning suurusevahe pole eriti märgatav ehk küünib veidi üle poolesaja kilo, kehapikkus jääb neil alla pooleteise meetri. Vanaloomade kasukas on tumepruun, kõhupool veidi heledam, kirjatud heledamate rõngaslaikudega. Viigrid on ümara ja armsa „kassinäoga“.

Emasloomad saavad suguküpseks viiendal eluaastal ja neil sünnib üks heledas lanuugos ehk „titekarvas vigri“. Veebruaris nägid ilma- ja lumeavalgust esimesed hülgepojad, kelle sünnikaal jääb alla viie kilo.

Emasloom poegib kinnisjääl, kas rüsijää vallide vahele või rajab lumekoopa, kuhu hülgepoeg varjule jääb. Ümbruses ringiukerdavaid kogenematuid hülgepoegi maskeerib hästi pea valge, kohev kasukas. Ohustada võivad neid nii merikotkad, kui merejääl hulkuvad rebased. Emasloomad imetavad oma kuni viiekümne protsendise piimaga viigripoegi kuni kuus nädalat. Selleks ajaks on veerandsada kilo kaaluva viigripoja lapsepõlv läbi ja tuleb iseseisvalt hakkama saama.   

Viigerhüljes rind- ehk hingamisaugul

Viigerhülged omavad haruldast võimet oma küünistega varustatud esiloibadega hoida lahti nn rind- ehk hingamisaugud ka pakaseliste ilmadega - olgu jää või poole meetri paksune sest merejääl käivad puhkamas nii emas-, kui isashülged. Hingamisauke peab neil olema mitmeid sest viigerhülge sukeldumise aeg võib küündida paarikümne minutini, et uuesti hingama tulla. Oskuslikult kasutatakse jäässe tekkinud pragusid sest hülged tunnevad oma elupaika hästi. Hallhüljestel selline oskus puudub.

Vees hakkavad hülgepojad ikka nende samade hingamisaukude kaudu käima umbes paari nädala vanustena.