Räästapääsuke Delichon urbica
Räästapääsukesed pesitsevad inimeste läheduses ja ikka kolooniatena: linnades, asulates, samuti külamaastikel. Silma hakkab räästapääsukeste rahumeelsus, sest nende omavahelises suhtluses puudub riiakus.
Sugupoolte sulestik jääb räästapääsukestel sarnaseks. Selg sinimustalt läikiv ja alapool valge. Lindude lühikesel ja harkis sabal on märgatav valge laik.
Vanalinnud pesitsevad sageli teist korda, aga teise kurna koorunud pääsupoegade toitmine kujuneb vanalindudel kergemaks, kui neid abistavad koorunud poegade toitmisel tänavuse esimese kurna noorlinnud.
Räästapääsukesed
Peale noorlindude lennuvõimestumist hoiavad vanalinnud pesapoegadega ühte, kuid tasapisi koonduvad kõik läheduses pesitsenud pesakonnad kokku. Mõne aja möödudes hakkavad nendega liituma teised parved ja nii võivadki moodustuda vahel hiigelparved.
Räästapääsukesed rändavad päevasel ajal ja esimesi suuremaid seltsinguid võime märgata juba augusti esimesel pooles.
Vahelduvalt hoovihmaste ilmade ja päikesepaistega toituvad räästapääsukeste seltsingud maapinna lähedal lendputukatest. Pakub vahvat vaatepilti, kui suudad rahulikult vaadelda madalalt lendavaid mõnesajast räästapääsukestest koosnevat seltsingut.
Veel septembrikuus võime täheldada oma teise kurna poegi toitvaid räästapääsukesi. Selleks ajaks võivad varasemad rändurid olla juba poolel teel oma talvitusaladele Aafrikas.
