Ilmaarhiiv

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Raheteradest mulgustatud rabarberi lehed

Nädal algas uduse hommikuga, millele järgnes vahelduva pilvisusega kuum päev koos rohke äikesevihma ja rahehooga.

Maksimaalne õhutemperatuur tõusis esmaspäeval Jõgeval 26,9 kraadini. Õhtul esines korduvalt tugevaid äikesevihmahooge ja kella 19:20 algas lühiajaline rahesadu. Suuremate raheterade läbimõõt ulatus 15 millimeetrini. Raheterad olid läbipaistvad, sees valge südamikuga. Õnneks ei olnud rahesadu väga intensiivne, mistõttu taimedele väga suuri kahjustusi ei tekkinud. Samas vihmahoog kujunes väga tugevaks.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kaunis kuldking

Nädala esimene pool oli kuiv ja tuuline.

Kahel esimesel ööl (esmaspäeval ja teisipäeval) langes minimaalne õhutemperatuur kolme kraadini ja maapinna lähedal esines kohati nõrka öökülma. Ka päeval oli sooja mõõdukalt (16...18 kraadi).

Edaspidi muutusid ilmad pilvisemaks ja ööd soojenesid. Neljapäevast algasid sajud ja kuni nädala lõpuni sadas kõigil päevadel. Nädala sajusummaks kogunes 23 mm. Vihmad olid väga oodatud.

Kahe eelneva nädala jooksul (alates 22. maist) oli siin kandis tulnud vihma ainult 0,3 mm. Tuule ja päikesega oli muld künnikihis tuhkjalt kuivaks muutunud. Nädala teise poole sajud suutsid nii aiad kui ka põllud korralikult ära kasta.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kullerkupp

Suvine päevasoojus oli kohale jõudnud.

Maksimaalne õhutemperatuur tõusis päeviti 18...22 kraadini, kuid osa öid jäid veel jahedaks.

Teisipäeva ja kolmapäeva öösel oli õhus sooja ainult 2...3 kraadi ja maapinna lähedal langes termomeetrinäit veelgi madalamale.

Nädala teisel poolel muutis õues viibimise ebamugavaks põhjakaarest puhunud tugev tuul. Maksimaalne tuule kiirus ulatus ilmajaama andmeil laupäeval ja pühapäeval 15...17 m/s.

Päikest oli rohkesti. Pilvisem oli ilm neljapäeval ja siis sadas ka veidi vihma (ööpäevaga 0,3 mm).

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Mets-tähthein

Nädala esimene pool oli jahe. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus siis viie kuni kuue kraadi piires, püsides vaatlusrea keskmisest viie kuni kuue kraadi võrra madalamal.

Hooti sadas vihma koos lumekruupidega. Külmatunnet suurendas tugev tuul.

Reedest alates muutusid ilmad soojemaks ja sajud lõppesid. Ka tuul jäi järgnevatel päevadel vaiksemaks.

Kevadine seahernes

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Värviline päikeseloojang esmaspäeval

Ilmad olid mai teise kolmandiku kohta külmad.

Kui tavaliselt on mai teisel dekaadil siinkandis ööpäeva keskmine õhutemperatuur olnud juba kümne kraadi ja üle sellegi, siis lõppenud nädalal kõikus ööpäeva keskmine õhutemperatuur 3,3...9,7 kraadi piires.

Kõige soojem oli ilm esmaspäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 18,5 kraadini. Järgneva nädala jooksul tõusid päevased temperatuurid ainult 10...12 kraadini ja öösiti langes termomeetrinäit õhus -2,2...2,5 kraadini. Külmakraade esines õhus kahel ööl – kolmapäeval ja reedel.

Vihma sadas peaaegu kõigil nädalapäevadel ja aegajalt tuli vihma sekka lumekruupe. Sajuta jäi ainult teisipäev. Nädala sademete summaks kogunes 18 mm.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Harilik vaher
Nädal kujunes päikesepaisteliseks ja jäi vihmata.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 8,1...10,8 kraadini, mis erineb kogu vaatlusrea (1922-2019) keskmisest -1,4...1,2 kraadi võrra. Päevased temperatuurid tõusid õhus 13...18 kraadini, kuid ööd olid veel jahedad ja ööpäevane temperatuuriamplituud suur.

Kõige suurem oli temperatuuriamplituud pühapäeval, kui öösel langes õhutemperatuur -1,3 kraadini. Varahommikul oli siis hall maas. Päev (emadepäev) kujunes aga päikesepaisteliseks ja maksimaalne õhutemperatuur tõusis varjus 18,1 kraadini, päikese käes veelgi kõrgemale.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Ülase aspekt salukaasikus

Nädala jooksul esines nii külma kui ka sooja ilma.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 1,4...10,6 °C piires, mis erines normist (1981-2010 keskmisest) -7...+2 kraadi võrra.

Sademeid kogunes nädala jooksul 17 mm.

Püsik-seljarohi salumetsas

Esmaspäev oli päikesepaisteline ja maksimaalne õhutemperatuur tõusis ligi üheksa kraadini. Järgnes külm öö -2,8 kraadiga õhus.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kaukaasia kitsekakar

Nädal kujunes kuivaks ja tuuliseks.

Vihma sadas ainult teisipäeva öösel ja hommikul, kokku 0,3 mm.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis esmaspäevast reedeni viiest kraadist kõrgemana, kõikudes 6...8 kraadi piires. Päevased temperatuurid tõusid soojematel õhtupoolikutel (kolmapäeval ja neljapäeval) 14 kraadini.

Laupäev ja pühapäev olid külmemad. Hommikuti oli hall maas. Keskmine õhutemperatuur langes 3...4 kraadini ja maksimaalne tõusis laupäeval ainult kaheksa kraadini.

Õhus esines nädala jooksul külmakraade kokku neljal ööl. Kõige madalamad termomeetrinäidud (-1,3 °C) registreeriti neljapäeval ja pühapäeval.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kokku kasvanud põlispuu oksad

Nädal algas väga sooja ja sajuse ööga.

Õhutemperatuur püsis öö jooksul 7...9 kraadi piires. Ka päev oli üsna soe, kuid õhtuks läks külmemaks ja kella üheksaks langes õhutemperatuur juba alla kolme kraadi ja keskööks null kraadi lähedale. Esmaspäeva ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks kujunes 5,8 °C, mis on vaatlusrea (1922-20019) keskmisest kahe kraadi võrra soojem.

Lumine teisipäeva hommik

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Talisibul

Nädala ilmastik oli üllatuste rohke.

Teisipäeval (7.4.) tõusis maksimaalne õhutemperatuur Jõgeval 20,1 °C, mis andis uue vastava kuupäeva rekordi 1922. aastast algavasse vaatlusritta.

Öösel langes samal päeval õhutemperatuur -0,5 °C ja ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks jäi 9,5 °C. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis kolmel päeval viiest kraadist kõrgemal.

Päevane soojus meelitas rohkesti liblikaid (lapsuliblikad, päevapaabusilmad, koerliblikad, kevadvaksikud) lendama. Võis näha kimalasi krookuste õitel ja mesilasi lendamas.