Tänasest võib osadel veekogudel jääle minna

Postitas Looduskalender - R, 14.02.2025 - 15.15

PPA annab teada

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

 

Kalamehed tulevad Peipsilt

Kalamehed tulevad Peipsilt

Alates 14. veebruarist lubab piirivalve jalgsi väljumise Lämmi- ja Pihkva järvede jääle, Pabra järvele ning paiguti ka Peipsi järvele jääle.

Jalgsi võib minna Lämmi- ja Pihkva järvede jääle ning Pabra järvele. Peipsi järve jääle väljudes tuleb meeles pidada, et see on praegu lubatud üksnes Alajõe ja Kodavere küla vahelisele alal. Keelatud on viibida Peipsi järve jääl Alajõe küla ja Narva jõe lähte vahelisel alal ning Kodavere külast lõuna pool.

Jalgsi võib minna nende veekogude jääle:

  • Pihkva- ja Lämmijärv
  • Pabra järv
  • Peipsi järv paiguti

Inimelude kaitseks on keelatud minna nende piiriveekogude jääle:

Ootame osalejaid üle-eestilisele linnuviktoriinile!

Postitas Looduskalender - R, 14.02.2025 - 10.10

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed kutsuvad osalema

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Suur-kirjurähn

Suur-kirjurähn

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja Linnuvaatleja kutsuvad 6.–12. klasside õpilasi osalema linnuviktoriinil, kus selgitatakse välja Eesti parimad noored linnutundjad. Linnuviktoriin toimub 26. märtsil kell 12 Vanemuise 46 õppehoone ringauditooriumis.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum on korraldanud üle-eestilist linnuviktoriini 2011. aastast. Viktoriinil tuleb vastata küsimustele Eesti lindudest ning tunda neid välimuse, laulu ja häälitsuste järgi. Parimaid noori linnutundjaid premeeritakse auhindadega.

Vaatame erinevaid Eesti loodusrekordeid

Postitas Looduskalender - R, 14.02.2025 - 08.08

Koostab Marek Vahula

Illustratiivsed fotod Arne Aderloodusemees.ee

Puna-loigukiilid

Puna-loigukiilid

Rekord nr. 847         Meie suurimad putukad

Eesti kõige suuremateks putukateks on kiilid ja edestavad sellega nii liblikaid, kui teisi suuremaid putukate rühmi.

 

Pikalehine huulhein on püüdnud ogasäär-sinitiiva

Pikalehine huulhein on püüdnud ogasäär-sinitiiva

Rekord nr. 848         Meie putuktoiduline taim

 

Mets-kuukressi kõdrakesed

Postitas Looduskalender - N, 13.02.2025 - 10.10

Pildistas LK team

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Mets-kuukressid

Mets-kuukressid

 

Mets-kuukress       Lunaria rediviva

 

Ida-Eesti pangaalused metsad on kuukressidele väga sobivateks kasvukohtadeks ehk Ontika, Saka ja Toila kant ja Aseri ning Udria maastikukaitsealad. Paeastangu all kasvavad pangaalused metsasiilud, mis on senini metsaraiega rikkumatutena säilinud. Lubjarikas kasvumuld ja piisava niiskuse tagavad paenõlvadelt immitsevad allikad ning loovad taimekasvuks soodsad tingimused.

Talilinnukaamera - kuldnokk

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge ja Biker, LK foorumist

Looduskalender N, 13.02.2025 - 08.08

Kuldnokk

 

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

 

Kuldnokki võime talvisel ajal ikka kohata seal, kus linnud kõhu täis saavad ehk asulates ja linnades. Kuldnokkade peamiseks toiduks on putukad ja nende vastsed või vihmaussid. Kuid linnud söövad hea meelega ka taimede pungi, seemneid ja marju. Talvisel ajal näeme kuldnokkasid aeg-ajalt lindude toidumajas, kus nad endid seemnete või rasvapallidega kostitavad.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.