Kõpu must koob Eesti maal võrku

Postitas Looduskalender - N, 12.09.2019 - 16.16
Autorid

Lea saatis meile küsimuse koos pildiga

Vastas Urmas Tartes

Sisu

Naissaarel  oli tee kohale võrgu pununud päris muljetavaldava suurusega ämblik. Rattaga sõites tuli sellist takistust silmade kõrgusel märgates kiirelt pidurdada.

Kellega on tegu?

MEIE SUURIM ÄMBLIK: Kui Kõpu must sirutab laiali oma kenad musta-valgetriibulised jalad, katab ta väiksema peopesa. Seetõttu on ta ise kergeks saagiks suurematele lindudele

MEIE SUURIM ÄMBLIK: Kui Kõpu must sirutab laiali oma kenad musta-valgetriibulised jalad, katab ta väiksema peopesa. Seetõttu on ta ise kergeks saagiks suurematele lindudele

 

Urmase loal avaldame juba 2002. aastal „Õhtulehes“ ilmunud loo.

1990. aasta augustis märkasin Kõrvemaal ringi jalutades kummalist ämblikku. Ta oli suurem kui tavaline ristämblik, samas imelikult tumeda kehavärvusega. Tema suhteliselt suur, ligikaudu meetrise läbimõõduga võrk asetus ristämbliku jaoks ebatavaliselt - ulatus kuuseokstelt maapinnale.

Kuivõrd ämblike kehavärvus ja mustrid on teadagi muutlikud, liigitasin leitud ämbliku enda jaoks erakordseks rist-ämblikuks ja sellega asi lõppes.

Kalavõrgud puulatvades

2000. a. juuli lõpus Kõpu poolsaarel Ristna nina lähedal ringi jalutades märkasin äkitselt õngejõhvi, mis ulatus 5-6 meetri kõrguselt männioksalt maapinnale. Lähemal uurimisel selgus, et tegemist polnud mitte õngemeeste poolt tuulde visatud kalavõrguga, vaid õige nurga alt vaadates peegeldus päikesekiirtes jämedate tuginiitide vahel ilus korrapärane ämblikuvõrk. Nüüd oli juba lihtne võrgu tuginiite sakutades üles leida ka perenaise kodukookon, mis kõikus võrgu kõige kõrgema tugipunkti juures. Hiljem leidsin selliseid võrke veel mitmeid ja perenaisega sai lähemalt tutvust teha.

Kõpu must

Interneti hiigelvõrgus oleva materjaliga enda tehtud pilte võrreldes leidsin, et suurvõrke koob meie metsadesse üks Euroopa suurimaid ämblikuliike - ristämbliku lähedane sugulane, võrkurlaste hulka kuuluv Araneus angulatus. Tema põhilised elupaigad jäävad soojematesse piirkondadesse Kesk- ja Lõuna-Euroopasse. Seetõttu ongi mandri-Eestis teda märgatud vaid üksikute leidudena. Teaduskogusse on ämblikuuurijate aastakümneid kestnud uurimistöö tulemusena kogunenud vaid 8 emaslooma.

On mõeldamatu, et sedavõrd suur ja silmatorkava eluviisiga ämblik oleks uurijatele märkamatuks jäänud. Eeltoodu ei kehti aga ilmselt Kõpu poolsaare kohta, kuhu omal ajal uurijad piiritsooni tõttu ei pääsenud. Kohalike inimeste ütluste järgi on tegemist väga tavalise ämblikuga, kellele hiidlased oma nimegi andnud - Kõpu must.

Pats ja pats vastu nägu

Miks Kõpu must vaid Kõpu poolsaarel arvukas on? Eks ikka pehmema merelise kliima pärast, mis saartel paljudele soojust armastavatele taimedele ja loomadele elamistingimusi võimaldab. Samuti vajab Kõpu must võrgu ehitamiseks suuri ja sirgeid puid. Eriti meeldib talle männimetsas, kuid ta saab hakkama ka teiste okaspuudega - kuuskede ja kadakatega.

Tegemist on suure ämblikuga, kelle emasloomade kehapikkus võib ulatuda 2 sentimeetrini. Kui sinna juurde lisada ka sihvakad musta-valge- triibulised jalad, siis võib Kõpu must katta lapse peopesa suuruse pinna. Siiski on tema mürginäärmed piisavalt võimsad vaid võrku sattuvate putukate - liblikate, parmude ja kärbeste - surmamiseks. Inimestele ta ohtlik pole, kui just pole tegemist üliallergikuga.

Kõpu musta ehitatud võrk on tavaliselt läbimõõdus 2-3 meetrit, kuid haruldased pole ka enam kui 5meetrise läbimõõduga kudumid. Kõpu mustale meeldib rippuda oma võrgu keskel. Maapinnale toetuvate võrguniitide vibratsioon enamasti hoiatab ämblikku suuremate loomade eest ja ta põgeneb võrgu ülanurgas asuvasse pessa. Siiski pidavat Kõpu poolsaare marjulistel olema üsna tavaline asi pea ees mõnda ämblikuvõrku tormata veel enne, kui ämblik sealt peitu pugeda on jõudud. Raske on selle suure ja ilusa ämbliku elu.

1990. a. Kõrvemaal tehtud pilti üle vaadates kahtlust pole - tegemist oli Kõpu mustaga. Kaks nädalat tagasi leidsin Kõpu musta uuesti mandrilt - Mulgimaalt Tondimetsast. Kuigi olen seal iga-aastane uitaja, pole ma teda varem sealt leidnud. Tänu soojenevatele talvedele on Kõpu mustad asunud mandrit vallutama.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.