Värske uuring kinnitab, et hoiualade ja kaitsealade piiranguvööndite režiim ei taga metsaelupaikade säilimist
Uuring näitab, et raiesurve kaitsealustele metsaelupaikadele on ulatuslik ning raied on alates 2015. aastast hüppeliselt kasvanud.
Estwatchi ja Eestimaa Looduse Fondi uuring “Kui hästi on hoitud kaitsealused suure loodusväärtusega metsad? Muutused Natura 2000 võrgustikku kuuluvate kaitsealuste metsaelupaikade raietegevuses ja raiepiirangutes” näitab, et raiesurve kaitsealustele metsaelupaikadele on ulatuslik ning raied on alates 2015. aastast hüppeliselt kasvanud. Uuring kinnitas varasemat Keskkonnaagentuuri raporti (2019) järeldust, et praegune hoiualade ja kaitsealade piiranguvööndite režiim ei taga metsaelupaikade säilimist.
Ligi pool hävinud metsaelupaikadest olid esmatähtsad ehk kadumisohus vanad loodusmetsad.
Uuringus leiti, et perioodil 2008–2018 hävis 1663 hektarit kaitsealuseid metsaelupaiku, millest enam kui pool aastatel 2015–2018. Seejuures on kõige suurema löögi all kaitsealade piiranguvööndid, mille puhul on aastatel 2008–2018 hinnatud metsakadu kokku 740,9 hektarile, mis moodustab kõigi metsaelupaikade sama ajavahemike metsakaost 45 protsenti. Ligi pool hävinud metsaelupaikadest olid esmatähtsad ehk kadumisohus vanad loodusmetsad. Ulatuslikke raieid toimub ka siirdesoo- ja rabametsades ja soo-lehtmetsades. Viimase Keskkonnaagentuuri raporti järgi on üheteistkümnest Natura metsaelupaigast 10 halvas või ebapiisavas seisundis. Juba toonases raportis jõuti järeldusele, et hoiualade ja kaitsealade piiranguvööndite režiim ei taga metsaelupaikade säilimist.
Raietele on hoogu juurde andnud kaitsealade kaitse-eeskirjades raiepiirangute leevendamine.
Kuigi range kaitse all oleva metsa osakaal on Eestis aastate jooksul mõnevõrra kasvanud, näitab Estwatchi ja ELFi uuring, et raietele on hoogu juurde andnud kaitsealade kaitse-eeskirjades raiepiirangute leevendamine. Viimase kümne aasta jooksul on muudetud 104 metsaelupaikadega Natura 2000 loodusala kaitset reguleerivat kaitse-eeskirja, millest 58 puhul muudeti raiumist varasemast lihtsamaks, 12 puhul muutusid piirangud rangemaks ja 34 ala kaitse-eeskirjas jäid raiepiirangud samaväärseks
Uuringus tõdetakse, et metsaelupaiku on ilmselt hävinud märgatavalt rohkem, ent paraku puudub selle kohta täielik info, sest Eestis on kaardistamata 49% Natura 2000 võrgustiku metsamaast, mille hulka taolised elupaigad kuuluvad.
Keskkonnaministeerium selgitas Postimehele, et "eesmärgiks ei ole võetud iga elupaiga esinemiskohta sihtkaitsevööndisse piiritleda, väiksemad elupaigalaigud, mis on ümbritsetud majandatud aladega, jäävad ka piiranguvöönditesse, kus üldjuhul on raie lubatud. Eelduseks on olnud, et kaitse-eesmärkide täitmine tervikuna ei tohi ohtu sattuda. Ka nende piiranguvööndisse jäävate elupaigalaikude suhtes on kokkulepe RMKga, et riigimaadel nendes raieid ei teostata." Keskkonnaministeeriumi sõnutsi on töös olevate eelnõude järgi plaanis laiendada kaitsealade pindala maismaal ligi 12 000 ha ulatuses, samuti kavandatakse uusi meetmeid looduskaitsepiirangute kompenseerimiseks eramaadel.
Teated
