Tumepunane neiuvaip       Epipactis atrorubens 

Tumepunast neiuvaipa võime kasvamas leida isegi äärmistelt kuivadel kasvukohtadel, kus muu taimestik peaaegu puudub st lubjarikastelt, klibustelt rannavallidelt ja -luidetelt. Arvukamalt meie suursaartel, Lääne- ja Loode-Eestis.

Mõnes mõttes võib tumepunast neiuvaipa isegi inimkaaslejaks pidada sest taimed on suisa teeehituse käigus kuhjunud kruusavallil kasvama hakanud, mida annab seletada ainult sümbiontseene olemasoluga, mis taime kasvuks tarvilik.

Tumepunase neiuvaiba kasvukõrgus küündib keskeltläbi poole meetrini. Vahel võib taim kasvada ka tiheda kimbuna kuna risoomi kõrvalharudel arenevad uued, noored taimed. Mõnel aastal võime märgata mulluste varrejäänustega taimede puhmast, aga käpaline ei pruugi sugugi hävinud olla, vaid rõõmustab meid õitsemisega mõnel järgneval aastal.

Väikesed õied on enamalt jaolt tumepunased, harva rohekaspunased ja veel harvemini kollakad. Õied paiknevad varre ühel küljel, levitades meeldivat vanillilõhna. Taime tolmeldavad putukad leiavad nektari õie ülemisest, kausikujulisest osast. Õiehuule alumine osa meenutab pisikest, vereva südame kuju.

Tumepunast värvitooni märkame ka neiuvaiba vartel, leheservadel või sigimikel ja samuti pole haruldased üleni punakat tooni taimed.

Tumepunane neiuvaip

Kõige hilisem õitseja meie neiuvaipadest on laialehine neiuvaip ja teda saame tutvustada alles järgmise kuu vahetuses.