Päikeselise aprilli jooksul märgati 380 aias üle Eesti tuhandeid linde. Kolmeteist liiki, sealhulgas musträstast, suur-kirjurähni, harakat ja linavästrikku on märgatud vähemalt pooltes, rasvatihast lausa 310 aias.

Mõnes vaatluskohas on nähtud ka linnuliike, kes aeda ei tüki, ent keda terava silmaga vaatlejad on näinud mööda lendamas. Nende hulka kuuluvad näiteks tänavune aasta lind aul ja haruldane röövlind puna-harksaba.

Ornitoloogidele pakub palju huvi lindude fenoloogia ehk lindude saabumine pesitsusaladele kevadel. Aialinnupäeviku pidamine annab väga väärtuslikku informatsiooni lindude rände kohta.

Suvise aialinnupäeviku kümnenda hooaja esimene vaatluskuu on lõppemas ning rohkem kui 300 aias on tehtud ligikaudu 4500 loodusvaatlust.

Kui märtsi algul hoidis kõle ilm ja paks lumi kevadrändureid meilt eemal, siis esimese soojalainega saabus kümneid uusi liike linde, lume alt sulasid välja lumikellukesed ning esimesed päevaliblikad sirutasid tiibu.

Juba kümnendat hooaega kutsub Eesti Ornitoloogiaühing loodushuvilisi kirja panema oma aias märgatud ja pesitsevaid linde. Suvise aialinnupäeviku pidamine kestab märtsist kuni oktoobri alguseni.

Suvise aialinnupäeviku pidamine on suurepärane viis oma kodu ümbruse elurikkuse avastamiseks ning seda saab pidada igaüks, kel on vaatlusalaks sobiv aed või õueala linnas või maal.

Siidisabad

Hiireviu

Augusti jooksul lahkuvad pesadest viimased pojad ning linnud võivad pesitsushooaja lõppenuks lugeda. Kõigil neil lindudel, kes Aafrikasse talvituma lendavad, on nüüd kibekiirelt vaja koguda paras rasvavaru, et lennata tuhandeid kilomeetreid lõunamaale.

Esmapilgul võib augustikuu tunduda aialinnuvaatluseks igav aeg – linnud ei laula ja näitavad end harva. Tegelikult on just praegu väga hea vaatlusperiood, kui võtta veidi rohkem aega ja heita pilk taevasse või fokuseerida meeled tihedatesse põõsastikesse. Taevalaotuses rändavad röövlinnud, keda muidu koduaias üldse ei pruugi kohata. Põõsa- ja lehelindude luuramine metsaservas või hekkides pakub parasjagu põnevust. Neid linde leidub veel arvukalt, olgugi et nad on praegu täiesti tummad.

Suvise aialinnupäeviku üheksas hooaeg on jõudnud poole peale, koos oleme kogunud neljasajas aias juba 18 000 loodusvaatlust. Jätkame samas vaimus!

Viimaste nädalate kuumad suveilmad ja paiguti tugevad äikesed pakuvad pesitsevatele lindudele parasjagu väljakutset, ent on hädavajalikud rikkaliku toidulaua kasvamiseks.

Palavatel ilmadel vii aeda kauss veega, et janused linnud saaksid kosutust. Pea meeles, et kaussi tuleb regulaarselt puhastada ning värske veega regulaarselt täita.

Linnupojad päevalilleseemneid süüa ei saa, mistõttu tasub aias hoida mitmekesist taimestikku, nii lopsakat kui ka niidetud. Kõrgest heinast leiavad putukaid väiksed värvulised, madal muru aitab rästastel ja kuldnokkadel vihmausse kätte saada.

Nüüd on ka hilised kaugrändurid linnud jõudnud aedadesse, putukad toimetavad ning aiad on õites. Kevade lähenemist kuulutanud musträsta ja punarinna laulu on pärast lühikest pausi taas rohkem kuulda, sest nemad alustavad juba teise pesa punumist. Hiljem jõudnud peoleod, öösorrid ja paljud teised on territooriumid paika pannud ning ehitavad aset. On äärmiselt oluline anda pesitsejatele rahu lisaks metsadele ka koduaias.

Juba on täitunud kaks kuud aialinnupäevikute pidamist. Hetkel on vaatlemise all 365 aeda, kus pea 600 linnuvaatlejat on juba kogunud tuhandeid loodusvaatlusi.

Aprillis jõudsid meile paljud rändlinnud, puhkesid õide taimed ja muutusid aktiivseks esimesed putukad.

Aiatöid tehes tasub nüüd tähelepanelik olla, sest hekkide, põõsaste ja puude otsas võivad juba pesitseda rästad ja rohevindid. Risuhunnikutes tunneb end mugavalt käblik, puuriidas punarind või linavästrik. Aedades pesitsevaid linde on palju ning nad hindavad praegu üle kõige vaikust ja rahu.

Tänasest kuni oktoobri alguseni saavad kõik aiapidajad kaasa lüüa suvise aialinnupäeviku pidamises, tähendades veebipäevikus üles oma aias kohatud ja pesitsevad linnud.

Aialinnupäeviku pidamine on lihtne: lehel: www.eoy.ee/aed tuleb luua oma veebipäevik ja panna sinna kirja 1. märtsist kuni 3. oktoobrini oma aias märgatud ja pesitsevad linnud. Päevikusse saab lisada ka tähelepanekuid imetajate, roomajate, kahepaiksete, putukate ja õitsema puhkenud taimede kohta. Kaasa saab lüüa iga huviline, kel on aed linnas või maal.