Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja määramisvõistluse 2. vooru tulemused

Postitas Looduskalender - N, 02.04.2020 - 20.20

Foto Arne Ader

Väikekosklad

Väikekosklad ( www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja 2020. aasta määramisvõistluse 2. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli selle aasta teises voorus kokku 171, kellest algajate küsimustele vastasid 148 ja edasijõudnute omadele 23. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 39 ja edasijõudnutest 5 osalejat.

Teise vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Vahemere dieet võib olla ohuks lindude liigirikkusele

Postitas Looduskalender - T, 31.03.2020 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Tervislik toitumine on ühiskonnas teemasid, millest kirjutatakse ajakirjades ja blogides, filmitakse vlogisid ning tehakse tele- ja raadiosaateid. Sageli põhinevad kaasaegsed toitumisnõuanded põlisel talupojakultuuril ja traditsioonidel. Üheks selliseks dieediks on Vahemere dieet, mis on muutunud kogu maailmas nii populaarseks, et Vahemeremaade traditsiooniliselt majandatavad oliivisalud ei suuda nõudlust täita. Vanad oliivisalud on asendumas intensiivselt majandatavate oliiviistandustega, milles oliivipuud istutatakse tihedamalt, rohurinne peaaegu puudub ning kasutatakse põllumajanduskeemiat ja –masinaid.

Linnuvaatleja määramisvõistluse 2. vooru vastuseid ootame 31. märtsini

Postitas Looduskalender - E, 30.03.2020 - 12.12

Linnuvaatleja kutsub osalema

Foto Arne Ader

Kuldnokk

Kuldnokk ( www.loodusemees.ee

Tuletame meelde, et linnuvaatleja määramisvõistluse 2. vooru küsimustele ootame vastuseid kuni 31. märtsi südaööni.

2. vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

1. vooru tulemused leiab siit: LINK

Määramisvõistluse info ja reeglid: LINK

Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee
 

Eesti metskurvitsad Euroopa rändekaardil: kevadränne

Postitas Looduskalender - K, 25.03.2020 - 08.08

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

7. osa

Kevad on astunud üle lävepaku ning tagasi Eestisse on talvitusaladelt jõudnud ka esimesed meie metskurvitsad.

Cassiopee, kes talvitas Taani läänerannikul, startis tagasi pesitsusalale 16. märtsi õhtul. Esimese ööga läbis ta 475 kilomeetrit ning peatus seejärel mõneks päevaks Läänemere rannikul Rootsis, Skane poolsaare kaguosas. Edasi viis tema kevadine teekond juba otse üle Läänemere ning enam kui 1200 kilomeetri läbimisel jõudis Cassiopee esimese meie satelliitkurvitsana 22. märtsi hommikul tagasi pesapaika, maandudes mõne kilomeetri kaugusel rõngastuskohast.

Käbisoomuste paksus määrab kuuse-käbilinnu toiduvaliku

Postitas Looduskalender - T, 24.03.2020 - 07.07

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Inimtegevuse käigus muutunud taimekooslused muudavad ka loomastikku. Kuna Suurbritannias istutatakse puidu tootmiseks üha enam okaspuude võõrliike, on varem vaid mõnikord saarele sattunud kuuse-käbilinnust (Loxia curvirostra) saanud tavaline pesitseja. Teadlased uurisid, millistel puuliikidel võiksid need linnud talvel toituda.

Uuringus osalesid neli isast ja neli emast kuuse-käbilindu. Käbid, mida lindudele pakuti, pärinesid looduslikult kasvavalt harilikult männilt (Pinus sylvestris) ning võõrliikidelt sitka kuuselt (Picea sitchensis), keerdmännilt (Pinus contorta) ja jaapani lehiselt (Larix kaempferi). Katse käigus mõõdeti nii aega, mis kulus linnul käbist kümne seemne kättesaamiseks, kui ka käbide parameetreid, sealhulgas seemnete massi ja energiasisaldust.

Sotsiaalmeedia paljastas uusi alkoholilembeseid linnuliike

Postitas Looduskalender - T, 17.03.2020 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Sarnaselt inimesetele ei ole alkoholi tarbimine võõras ka lindudele – näiteks koduaias võib käärinud viljadest joobes ja kummaliselt käituvaid linde kohata sügisel. Teaduslikke ülevaateid on aga lindude alkoholilembuse kohta vaid kaheksa, mis ei ole kindlasti piisav järelduste tegemiseks.

Talvitava tuttpüti toidus on olulisel kohal meritint

Postitas Looduskalender - L, 14.03.2020 - 14.14

Lindude suremus on reeglina kõrgeim talvel, mil toitu napib. On teada, et paljude värvuliste talvine ellujäämus sõltub taimede seemnetest – madala viljakusega aastal võib seemnetoiduliste lindude suremus olla kaks korda suurem tavapärasest. Seepärast rändavad paljud linnud talve lähenedes lõunapoolsetele aladele, kus leidub rohkem süüa.

Fennoskandias pesitsevad kahlajad annavad põhjust nii optimismiks kui ka muretsemiseks

Postitas Looduskalender - T, 10.03.2020 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kahlajad pesitsevad tihti suurtel, raskesti ligipääsetavatel märgaladel, mistõttu on nende käekäigu kohta info saamine keeruline. Fennoskandia piirkonnas on logistilisi raskusi aastaid trotsitud ja pesitsevate lindude arvukuse kohta andmeid kogutud isegi siis, kui loendusraja alguspunkti jõudmiseks tuleb päeva jagu matkata või kasutada helikopterit. Nüüdseks on kolme riigi teadlased kõik seni kogutud andmed kokku võtnud ajakirjas Wader Study.

Välitööd raskesti ligipääsetavatel aladel Soome tundras.

Välitööd raskesti ligipääsetavatel aladel Soome tundras. / Foto: Aki Aintila

Lindude pelglikkus püsib põlvkondi pärast kiskja kadumist

Postitas Looduskalender - T, 03.03.2020 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Galapagose saarestik inimasustati püsivalt 19. sajandi alguses ning alates sellest on linnastumine ja saartele toodud kassid kohaliku loomastiku käekäiku mõjutanud mitmel saarel. Preagu leidub kasse vähemalt neljal saarel, kus nad on ohuks elurikkusele. Edukamad liigid on suutnud uue kiskjaga kohaneda, õppides neid vältima või nende eest õigeaegselt põgenema; mõnedel saartel on sealsetele asukatele abikäe ulatanud aga inimene ning saartelt kassid hävitanud.

Saarestiku looduslikud kiskjad on sealsed maod ja galápagose viu (Buteo galapagoensis). On teada, et kiskja saabumine uude keskkonda võib tingida saakloomade käitumise kiire muutumise, kuid üllatavalt vähe on teada, kuidas muutub saaklooma käitumine kiskja taas kadumisel. Kas isendid muutuvad aja jooksul taas julgemaks?

Linnuvaatleja määramisvõistlus - 1. vooru tulemused

Postitas Looduskalender - E, 02.03.2020 - 21.21

Foto Arne Ader

Ronk

Ronk ( www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja 2020. aasta määramisvõistluse 1. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli selle aasta esimeses voorus seni toimunud määramisvõistluste peale kõige rohkem – kokku 227 osalejat, kellest algajate küsimustele vastasid 195 ja edasijõudnute omadele 32. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 74 ja edasijõudnutest 2 osalejat.

Esimese vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.