Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Linnud hübridiseeruvad pigem harva

Postitas Looduskalender - T, 24.11.2020 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader, www.loodusemees.ee

Evolutsiooniliselt lähedaste liikide ristumisel tekkival hübriidil on mõlema liigi tunnused. Liikide ristumisel võivad tekkida ka uued liigid, kuid seda, millised linnuliigid on üldse võimelised ristuma, teame valdavalt laboriuuringutest. Nii ilu- kui ka teaduskirjandusest leiab väiteid, et hübridiseerumine on lindude seas tavaline ja väidetavalt – kuna sageli avalduvad hübridiseerumise tunnused ka välimuses – nähakse hübriide sageli. Kuid selleks, et saada aimu hübriidide rollist uute liikide tekkel, on vaja teada nende hulka looduses.

Linnuvaatleja juhiseid lindude talviseks lisatoitmiseks

Postitas Looduskalender - P, 22.11.2020 - 10.10

Marko Mägi ja Margus, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Lindude, eelkõige väikeste värvuliste lisatoitmine on üle maailma väga levinud. Seda soovitavad mitmed tuntud ja usaldusväärsed linnuühingud nagu näiteks Suurbritannia BTO (The British Trust for Ornithology) ja RSPB (Royal Society for the Protection of Birds) ning Cornelli ornitoloogialabor USA-s. Räägitakse isegi lindude aastaringsest toitmisest, kuna see annab võimaluse ka teiste looduskaitseliste sõnumite levitamiseks.

Linnamüra ei lase lindudel rahus keha kinnitada

Postitas Looduskalender - T, 17.11.2020 - 12.12

Linnade osakaal maastikus ning nende tähtsus elupaigana üha suureneb. Siiski kaasneb linnaeluga lisaks hüvedele ka mitmeid segajaid, sealhulgas müra. Lisaks häälitsuste abil üksteisega suhtlemisele takistab müra ka ligihiiliva kiskja märkamist ja tõstab silmadega ümbruse jälgimise olulisust. Sagedasem ringivaatamine jätab aga vähem aega toitumiseks.

Rasvatihased peavad söömise ajal ka ümbrust silmas pidama

Rasvatihased peavad söömise ajal ka ümbrust silmas pidama. / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Linnusõnnik – inkade impeeriumi nurgakivi

Postitas Looduskalender - T, 10.11.2020 - 12.12

 Linnusõnnikul ehk guaanol on oluline roll inkade impeeriumi ajaloos. Peaaegu 4000 kilomeetri ulatuses Lõuna-Ameerika Vaikse ookeani rannikul ja sisemaal Andides ning Amazonases laiunud impeerium ei olnud põllunduseks soodne, mistõttu niisutati ja väetati põlde erinevatel viisidel. Rannikult kogutud merelindude guaano oli oluline põldude väetis, aga samuti oluline ekspordiartikkel, mida veeti koguni rannikust 600 kilomeetri kaugusele sisemaale Machu Picchusse.

Laevad guaanolasti ootel Chincha saare reidil Peruus 1863

Määramisvõistluse 9. vooru tulemused

Postitas Looduskalender - P, 01.11.2020 - 16.16

Linnuvaatleja annab teada

Linnuvaatleja 2020. aasta määramisvõistluse 9. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli üheksandas voorus kokku 116, kellest algajate küsimustele vastasid 98 ja edasijõudnute omadele 18.

Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 29 ja edasijõudnutest 4 osalejat. Edasijõudnutest juhib enne viimast vooru Camilo Carneiro 43 punktiga, teisel kohal on Merike Hiibus 41 ja kolmandal kohal Laine Laidvee 40 punktiga. Algajatest jagavad maksimaalse 45 punktiga esikohta Kaidi Erik, Katrin Hermaste, Kaili Orav ja Andres Tamm.

Üheksanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Linnuvaatleja määramisvõistluse tähtaeg läheneb

Postitas Looduskalender - K, 28.10.2020 - 15.15

Foto Arne Ader

Valgepõsk-lagled. Meelva, Matsalu

Valgepõsk-lagled. Meelva, Matsalu ( www.loodusemees.ee )
 

Tuletame meelde, et linnuvaatleja määramisvõistluse 9. vooru küsimustele ootame vastuseid kuni 31. oktoobrini.

9. vooru küsimused leiate siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Määramisvõistluse info ja reeglid: LINK

Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee

Droonihäiring – kuidas kaitsta lindu?

Postitas Looduskalender - T, 27.10.2020 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto VikipeediA

Droonide lennutamine meelelahutuseks on levinud: nendega filmitakse, pildistatakse, lennutatakse lusti pärast nii asulates kui ka looduses. Kui näiteks lennujaamade lähistel ja elamupiirkondades on ohutuse tagamiseks ja häiringute tõttu drooni lennutamine reguleeritud, siis looduskaitse seisukohalt on droonindus suhteliselt vaba ning kohati on vaid igaühe sisemine eetikanorm see, mis sunnib piirama loomade häirimist.

Rüüstaja roll Euroopa lindude arvukuse languses

Postitas Looduskalender - T, 20.10.2020 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Liikide kaitse edu seisneb elupaikade kaitses. Siiski on vaatamata elupaikade kaitsmisele või nende loodussõbralikumale majandamisele Euroopas lindude arvukus – eelkõige maaspesitsejate arvukus – nii mandri Euroopas kui ka Suurbritannias ja Iirimaal vähenemas. Selle põhjuseks on inimmõju, eelkõige intensiivpõllundus (Linnuvaatleja teadusuudiseid selle kohta saab lugeda siin ja siin).

Mis sunnib linde mägedes kõrgemale või madalamale rändama?

Postitas Looduskalender - T, 13.10.2020 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude rände suund kas põhjast lõunasse või vastupidi on eelkõige tingitud toidust – liigutakse just aladele, kus toitu on piisavalt. Paljud mägiste alade linnuliigid, keda on ligikaudu 10% kogu linnustikust, aga rändavad sageli ka üles-alla kõrgusgradiendil. Mis sunnib mägiste piirkondade linde elupaika vahetama?

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.