Kolmandat korda toimunud Linnuvaatleja määramisvõistlus on lõpule jõudnud ning hea meel on tõdeda, et sel aastal oli osalejaid eelmisest kahest korrast rohkem – kui 2017. aastal lõi määramisvõistlusel kaasa 146 ja 2018. aastal 229 osalejat, siis sel aastal pani oma teadmised proovile 240 linnuhuvilist. Suur aitäh kõikidele osalejatele!

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 10. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 30. novembri keskööni.

Küsimused leiab siit:
algajad:   http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019/kumnes-voor-algajad
edasijõudnud:    http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019/kumnes-voor-edasijoudnud 

Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee

2. osa

Heaks, samas ka huvitavaks ja põnevust lisavaks tavaks on saanud satelliitsaatjatega märgistatud lindudele nimede andmine. Nii kannavad meie 12 metskurvitsat nimesid Jaanus (JAA), Jalutaja (JAL), Orion (ORI), Pegase (PEG), Phenix (PHE), Tääksi (TAA), Mäeküla (MAE), Unakvere (UNA), Cassiopee (CAS), Brouzil (BRO), Baltic (BAL) ja Tallinn (TAL). Seepärast on ka lugudesarja järgmistes osades olevatel rändekaartidel linnud tähistatud 3-täheliste lühendite abil.

Inimeste erinevad iseloomud on meile mõistetavad – puutume ju iga päev oma kaaslastega kokku. Teades iseloomu, oskame ennustada, kuidas ta erinevates olukordades hakkama saab. Viimastel kümnenditel on teadlased üha enam pööranud tähelepanu ka loomade isiksusele.

Ilmselt olete täheldanud, et igal koeral, kassil või ükskõik, millisel lemmikloomal on oma iseloom. Ka vabas looduses elavate loomade isiksusuuringutest on tänaseks teada, et isiksus on otseselt seotud isendi käitumise ja tema kohasusega. Need tunnused võivad aidata mõista, miks ühed saavad teistest teatud keskkonnas paremini hakkama.

Teadusuuringuid, mis sedastavad viimase kümne aasta jooksul intensiivistunud valgusreostuse mõju loomade elukäigule, leiab üha rohkem. Tehisvalgus mõjutab asulate, tööstushoonete või muu taristu läheduses elavate päevase eluviisiga loomade und, kuid mõnel juhul soodustab pesitsemist. Näiteks meelitavad tänavalambid ööliblikaid, neist toituvad päevase eluviisiga linnud võivad pikendada tavapärast toitumisaega öötundide arvelt; on ka teada, et öösiti ületavad rändavad linnud linnu kõrgemalt kui maapiirkondi (loe siit).

Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

1. osa

Jaanuarikuu lõpupäevil potsatas minu postkasti kiri teadurilt Kevin Le Restilt Prantsusmaa rahvuslikust jahi ja eluslooduse asutusest (Office National de la Chasse et de la Faune Savage; ONCFS) küsimusega, kas temal koos kolleegidega oleks võimalus püüda Eestis septembri lõpus ja oktoobri algul ehk vahetult enne rände algust 15 metskurvitsat. Eesmärk oli paigaldada GPS-saatjad ja lindude rännet jälgida.

Metskurvitsa portree / Foto: Damien Coreau

Öösel saaki jahtiv lind võiks jääda saagile märkamatuks, mistõttu peaks linnu sulestik olema tume. Tume sulestik on tõhusaks kaitsevärvuseks ka päevasel ajal, mil näiteks puhkavad kakud võivad ise kiskja saagiks langeda.

Loorkakkude (Tyto alba) seas, kes jahivad saaki valdavalt samuti öösel, on kahe erineva sulestikuga isendeid – heleda ja tumeda; heleda isendi alapool on peaaegu üleni valge, tumedad isendid on aga üleni punakaspruunid. Eesti kakkudest esineb värvusvariatsioon kodukakul (Strix aluco) – on nii tumeda kui ka ruske sulestikuga isendeid.

Mitmete linnuliikide ränne jääb kergesti silma. Näiteks suuri hane- või sookureparvi märkame sügisel sageli, teravam silm suudab kerge vaevaga ka värvuliste parvi näha. Rännet on hea jälgida rannikul, sest sedamööda suunduvad paljud linnud lõunasse. Kuigi röövlinnud reeglina parvi ei moodusta, on siiski piirkondi, kus nad rände ajal koonduvad.