Puukoristaja, 25.03.2005 Mooste / foto: Margus Ots

Puukoristaja alustab pesaehitamisega rasvatihasest varem – märtsis või aprilli alguses – ning praegu, aprilli teisel poolel, peaks varasemad pesitsejad juba hauduma. Pesa teeb puukoristaja puuõõnsusse, aga mõnikord ka pesakasti. Kahjuks ei õnnestu enamasti puukoristaja pessa piiluda, kuna tal on tavaks pesaava savi või pori abil väiksemaks kujundada ning vahel ka pesakasti katuse alla paks savist lagi meisterdada. Seetõttu ei saa isegi lahtikäiva katusega pesakastis puukoristaja pesaelu ilma pesa lõhkumata jälgida.

Kevadise linnurikkuse paremaks märkamiseks ja vaatlemiseks on üheks oluliseks abivahendiks korralik binokkel. Kuigi binoklite valik on lõputu, ei ole sobiva mudeli leidmine lihtne. Binoklit soetades tuleb läbi mõelda oma vajadused ja võimalused ning sellest lähtudes otsus ja investeering teha.

Sellest, mida endale sobiva binokli valimisel silmas pidada ning mis asi on finnstick, saab täpsemalt lugeda Estbirdingu veebilehelt: http://www.estbirding.ee/artiklid/kuidas-valida-binoklit

Linnuvaatleja kodulehelt leiab nüüdsest viited lindude ja nende vaatlemisega seotud tele- ja raadiosaadetele ning artiklitele. Meediakajastusi vaata siit: www.linnuvaatleja.ee/meediakajastus.

Viimastena on lisatud lingid näiteks tänahommikusele Elmari linnutarga saatele, milles Tartu ülikooli linnuökoloog Marko Mägi rääkis kliimamuutuste mõjust rändlindudele, ning Aktuaalse Kaamera saatelõigule Väikese väina õhukaabel ohustab linde.

Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee

Rasvatihane, 08.01.2016 Vana-Kuuste / foto: Uku Paal

Hoolimata selle nädala talvepoolsetest ilmadest on rasvatihastel kevad kätte jõudnud – üllatusena oli täna Tartumaal Vana-Kuustes pesakaste üle vaadates ühes nendest juba kaks muna. Kuna rasvatihane muneb iga päev üheainsa muna, oli see rasvatihane munemisega alustanud eile, 21. aprillil.

Kevad on lindude vaatlemiseks üks põnevamaid aegu aastas – meile saabub talvitusaladelt pidevalt uusi liike, samal ajal rändab Eestist läbi massiliselt põhjapoolsetel aladel pesitsejaid. Paljud, kes igapäeva- või siis vabaajategemistega seoses linde vaatlevad, jagavad oma vaatlusi mõne avaliku andmebaasi kaudu ka teistega.

Põllul maas olevate hanede loendamine on lendavate lindude loendamisest lihtsam – nad ei kao vaateväljast kohe ära. Samas on maas olevas suures parves haned üksteise taga ja kaugemad linnud võivad märkamata jääda. Sageli näivad haned põllul kitsa ribana, kuid teise külje pealt parve vaadeldes selgub, et haneparv katab arvatust hoopis suurema ala, parv on sama pikk kui lai ning vähemalt pooled linnud on jäänud üldse märkamata.

Seetõttu on maas (või vees) olevaid linde kõige parem loendada näiteks linnutornist või kõrgema nõlva pealt. Parve võib püüda loendada ka mitmest suunast, kuid selline „piiramine“ võib linnud hoopis lendu hirmutada. Seda viimast tuleb kindlasti vältida.

Lääne-Euroopas asuvatelt talvitusaladelt jõudsid esimesed, peamiselt suur-laukhanedest ja rabahanedest koosnevad parved meile juba märtsis. Venemaa tundraaladele pesitsema suunduvaid hanesid peatub Eestis kõige rohkem aprilli lõpus ja mai alguses, mai keskpaigas suunduvad nad ära pesitsusaladele. Mai teisel poolel võib Eestis kohata veel vaid väheseid mahajääjaid.

Eriti arvukalt peatub hanesid praegu Tartu ümbruses, kus Aardla järvel ööbivas hanekogumis on kokku ligikaudu 25 000 hane. Nendest üle 85% on suur-laukhaned, ülejäänud enamasti rabahaned.

Algajate raskusastme 1. vooru üks küsimustest – kes on pildil?

Linnuvaatleja alustab taas lindudega seotud sündmuste ja uudiste vahendamist.

Linnuvaatleja sai alguse 2012. aastal, kui Margus Ots kajastas samanimelises veebipäevikus kogu aasta kestnud lindude vaatlemist (nn Big Year). Siis vaadeldud 276 liiki püsib tänaseni Eestis ühe kalendriaasta jooksul vaadeldud linnuliikide rekordina.

Uuenevalt Linnuvaatleja veebilehelt leiab lindude vaatlemise ja määramise juhiseid ning teavet Eestis kohatud linnuliikide ja parimate linnualade kohta. Linnuvaatleja vahendab lindudega seotud sündmusi ja uudiseid kõigile, kes lindudest huvitatud.