Vaatame Eesti loodusrekordeid

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CI osa

Postitas Looduskalender - R, 14.05.2021 - 10.10

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Valgepõsk-lagled Salmi rannaniidul

Valgepõsk-lagled Salmi rannaniidul ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 294        Meie suurim rannaniit

Suurimaks rannaniiduks on Salmi rannaniit, mille lageda ala pindalaks on 350 hektarit. Salmi rannaniit asub Matsalu rahvuspargis ja rahvuspargi kooseisus teda ka hoitakse ja kaitstakse.  

Tutvu Salmi rannaniiduga lähemalt: LINK

 

Pühajärv

Pühajärv

Rekord nr. 295        Meie suurim maastikukaitseala

Vaatame Eesti loodusrekordeid - C osa

Postitas Looduskalender - R, 07.05.2021 - 09.09

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Piirissaare kanal

Piirissaare kanal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 291      Meie suurim saar siseveekogul 

Suurim siseveekogu saar on Piirissaar, pindalaga 7,5 ruutkilomeetrit, olles ühtlasi ka Peipsi järve suurim saar.

Tutvu Piirissaarega: LINK

Pihelgalaid talvisel ajal. Foto Kristjan Pikner, VikipeediA

Pihelgalaid talvisel ajal. Foto Kristjan Pikner, VikipeediA

Rekord nr. 292       Inimasustusega väiksem saar

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XCIX osa

Postitas Looduskalender - R, 30.04.2021 - 10.10

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Sopa allikas. Pandivere lõunajalam

Sopa allikas. Pandivere lõunajalam ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 288       Meie sügavaim allikas

Sügavaim allikas on Sopa allikas, Endla looduskaitsealal. Allikast voolab välja Sopa oja, mis suubub Võllingi ojja ja edasi Põltsamaa jõkke. Allikalehter ise on 4,8 meetrit sügavune. Allikalehter on 6 meetrit pikk ja 3 meetrit lai ja 4,8 meetrit sügavune. Tegu on ka meie metsade rüpes asuva turismiobjektiga.

Endla looduskaitseala allikad: LINK

Vällamäe soo 5.11.2011

Vällamäe soo 5.11.2011

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XCVIII o

Postitas Looduskalender - R, 23.04.2021 - 08.08

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Kaido Haagen, Vaido Otsar ja Arne Ader

Vette langenud puud tekitavad sürrealistlikke vaateid sukeldujatele imetlemiseks, aga on samas heaks varjumispaigaks kaladele

Rekord nr. 285       Meie selgeima veega järv

Selleks on Äntu Sinijärv. Vee läbipaistvus ulatub 15 meetrini ja suure läbipaistvuse tagavad võimsad allikad.

Äntu Sinijärv: LINK

Väimela Alajärv 2012. aasta augustis

Väimela Alajärv 2012. aasta augustis

Rekord nr. 286        Paksema mudakihiga järv

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XCVII osa

Postitas Looduskalender - R, 16.04.2021 - 08.08

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja Aare Mäemets

Päikesetõus Peipsil

Päikesetõus Peipsil ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 282       Millisesse veekogusse suubub enim jõgesid?

Suurima jõgede arvuga valgala on Peipisi järv, kuhu suubub rohkem, kui 200 jõge ja oja.

Tutvu Peipsi järvega loodusveebis: LINK

 

Tänassilma jõgi. Võrtsjärv

Tänassilma jõgi. Võrtsjärv

Rekord nr. 283      Meie suurim sisemaa järv

Meie suurimaks sisemaa järveks on Võrtsjärv pindalaga 270,7 ruutkilomeetrit.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XCVI osa

Postitas Looduskalender - R, 09.04.2021 - 10.10

 Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja Kaarel Kaisel

 

Tori põrgu. Vaade Pärnu jõele

Tori põrgu. Vaade Pärnu jõele ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 279      Pikim merre suubuv jõgi

Meie pikimaks merre suubuvaks eks on Pärnu jõgi. Jõe pikkuseks mõõdeti  144 kilomeetrit.

Pärnu jõe jõgikond ja üleujutusalad: LINK

 

Jägala juga

Jägala juga

Rekord nr. 280      Suurim looduslik juga

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XCIV osa

Postitas Looduskalender - R, 26.03.2021 - 12.12

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA 

Valge kärbseseen

Valge kärbseseen ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 273        Meie looduse ohtlikuim seen

 

Valge kärbseseen         Amanita virosa

 

Valge kärbseseen põhjustab amanitiinimürgitust ja kui arstiabi ei ole kiire, siis võib lõppeda surmaga. Nii valge, kui roheline kärbseseen on surmavalt mürgised ka pärast kupatamist. Valge kärbseseene võib segamini ajada šampinjonidega ja rohelise kärbseseene rohelise kübaraga pilvikuga.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XCIII osa

Postitas Looduskalender - R, 19.03.2021 - 09.09

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Pisimudil

Rekord nr. 270        Väikseim kala

 

Pisimudil         Pomatoschistus microps

 

Pisimudil elutseb meil nii Soome, kui Liivi lahes. Kalakeste pikkus ulatud kolme ja poole sentimeetrini, kaal ainult veerand grammi. Märgata võime pisimudilaid toimetamas liivastel ja madalatel rannikualadel. 

Loe mudilatest kaldavees: LINK

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.