Rootsiitsitaja        Emberiza schoeniclus

Rootsiitsitajaid me ei kohta linnades, aedades või kuivades metsades ja nõmmedel. Nende elupaikadeks on roostikud, niisked hooldamata põõsastega niidud ja üleujutatavad jõeluhad (veematkajatele on rootsiitsitajad kindlasti tuttavad). Pesitsejaid võis olla rohkem, kui viiskümmend tuhat paari ja tänaseks on pesakonna noorlinnud juba iseseisvunud.

Hiireviu       Buteo buteo

Kõige kohatavam röövlind sest varitseb närilisi maanteede veertes nii silo-, kui õlepallidel või jälgib toimuvat täiesti avalikult posti otsas istudes. Saaki jahitakse viljapõldudel, heinamaadel,  metsaraiesmikel või ka -sihtidel: närilistest uru-, kari- ja leethiiri, mutte ning mügrisid, aga samuti värvulisi.

Praegusel ajal on hiireviude pesa ümbruses kuulda nõudlikult vanalindudelt toitu manguvate viupoegade kõva kisa.

Käosulane       Hippolais icterina

Sarnase ja hea varjevärvusega sulestikuga käosulaseid on lehestiku varjus tegutsemas raske märgata. Lisaks peaks vaatleja teadma, et lindude alapoole ja tiiva hoogsulgede kollakas värvus võib olla nii heledamat, kui tumedamat tooni.

Kalakajakas        Larus canus

Meie rannikualadel on kalakajakad teadupärast tavalisemad, kui sisemaal, aga pesitsetakse nii mererannikul kui -saartel, siseveekogudel ja laugasrabadel.

Ööbik        Luscinia luscinia

Need, kelle elamise läheduses ööbikuid pesitseb on märganud, et öölaulikutel on selle aasta lauluaeg vaibumas.

Koorunud ööbikupoegi võib pesas olla viis, kuus ja koos emaslinnuga toidab laulumeister nüüd järglasi – laulmiseks enam mahti ei jää.

Peoleo      Oriolus oriolus   

Üheksa aasta eest, 2002. aastal peeti meil ka Linnueurovisioon. Võitjaks hääletati Eestis ööbik, kellele järgnesid sookurg ja peoleo.

Hilised saabujad on putuktoidulased kuni mustikate valmimiseni juulikuus. Pesitseda eelistatakse hõredamates lehtmetsades, näiteks kaasikutes, aga ka valgusküllastes männikutes, puisniitudel või suuremates ja rahulikumates parkides. Pesitsejaid peaks olema üle kolmekümne tuhande paari.

Suitsupääsuke         Hirundo rustica

Tumesinise läikiva seljasulestikuga, kreemika alapoole ja pika harkis sabaga maru osavad ning kiired lennumeistrid. Nokapealne ja kurgualune punakaspruunid tumesinisel pea ning pugusulestikul.

Isaslindude välimised sabasuled on emaslindude omadest märgatavalt pikemad (vaata Arne ülemiselt fotolt).

Linavästrik

Linavästrik        Motacilla alba

Linavästrikku tunnevad kõik ja välimuse kirjeldamisega saab iga huviline hakkama.

Vaata ja võrdle Arne fotodel, kas isas- ja emaslinnul annab ka vahet teha?

Isaslind. Pildistas Jakub Stanćo    

Mustpea-põõsalind       Sylvia atricapilla

Mustpea-põõsalindude elupaikadeks sobivad nii tiheda alustaimestikuga lehtpuusalud, kui viljakad kuusikud, kus üksikuid lehtpuid, aga ka rohkete põõsastega kalmistud. Tegutsetakse nii rohurindes, kui põõsastikes putukaid otsides. Nende arvukus küündib üle kolmesaja tuhande pesitseva paari ja ohustatud liigi hulka mustpea-põõsalinnud ei kuulu.

Kõrkja-roolind       Acrocephalus schoenobaenus

Kõrkja-roolinnud tegutsevad kõikjal nii sisevetel, kui mererannas, kus piisavalt niiskust pajupõõsaid, pilliroogu, kõrkjaid ja teisi kõrgemaid rohttaimi ning pesitsejaid võiks olla kuni paarsada tuhat paari. Laulu järgi annab nende olemasolu kõige kergemini tuvastada.