Aasta loom 2024 on saarmas. Siit leiad kõik saarmalood.
Aasta loom 2025 on põder, Eesti metsade hiiglane.
Foto: Tarmo Mikussaar
Terioloogia Selts koostöös huvigruppidega on valinud 2025. aasta loomaks põdra (Alces alces), Eesti suurima imetaja, kes sümboliseerib meie looduse rikkust ja keerukaid suhteid inimesega. Põder mängib olulist rolli meie ulukikooslustes, olles metsaökosüsteemide lahutamatu osa.
Oma ligi 2 meetrise turjakõrguse ning peaaegu 600 kiloga on põder Eesti suurim hirvlane ning ühtlasi ka meie metsade suurim imetaja. Riiklike seiretulemuste põhjal oli põdra asurkonna suurus 2024. aasta alguses vahemikus 10 000 – 11 000 isendit. Võrreldes eelmise aastaga on põdra üldarvukus veidi langenud, seda eelkõige Mandri-Eestis ning eriliselt paistab silma asurkonna juurdekasvu iseloomustav vasikate osakaal, mis oli viimase 20 aasta madalaim ja osutab suurenenud kisklussurvele. Olles jahiuluk, kütiti põtru eelmisel aastal ligi 4000 isendit.
Foto: Kalmer Lehepuu
Ülemiste keskuses on avatud näitus „Vetehunt - saarmas" aasta looma igapäevaelust, toidulauast ja elupaigast. Näituse ühe kuraatori ja loodusmehe Tarmo Mikussaare sõnul näeb kalakratti ennast looduses üsnagi harva. „Tegu on äärmiselt ettevaatliku loomaga, kelle kohtamiseks on vaja parajalt õnne ja kannatlikkust. Seetõttu ongi just fotonäitus hea viis selle isepäise isendiga tutvumiseks,“ soovitas Mikussaar näitust vaatama tulla.
Iga loodusesõber võiks oma kodukoha vooluveekogude sildade juurest läbi jalutada ja kontrollida, kas seal leidub saarma tegevusjälgi - vetehundile meeldib oma territooriumi tähistada eelkõige sillaalustes paikades võimalikult kõrgetel kohtadel - veest väljaulatuvatel kividel, puutüvedel või sillakonstruktsioonidel. Ka algaja loodusehuvililine saab tegevusjälgede äratundmisega hakkama - tüüpiline saarma väljaheide sisaldab ka
Aasta looma avasündmusel toimub ekskursioon loomaaia sõrmiksaarmate paari juurde Vihmametsamajas. „ Rachel ja Joey on hästi aktiivsed ja teevad kõike koos,“ iseloomustab loomakesi ekskursioonijuht Inari Leiman.
Tekst: Helen Arusoo
Fotod: Inari Leiman
Jälgi pildistasid Tiiu Kruus ja LK-team
Foto Arne Ader
Saarma jäljerida
Harilik saarmas Lutra lutra
Tänavu on aasta imetajaks saarmas ja kindlasti tutvustatakse neid selle aasta jooksul tavaliselt rohkem, aga looduses kohatakse saarmaid suhteliselt harva. Nende arvukuseks hinnatakse veidi üle pooleteise tuhande isendi (võrdluseks võiks tuua, et kobraste asurkond on kordades suurem).
Pildil näeme, et sügavama lumega jätab saarmas lumele nii käppade, keha kui sabajälje, sest looma õlakõrgus on ainult kolmkümmend sentimeetrit ja hüpped jäävad lumes alla poole meetristeks. Muidu vilgas saarmas väsib lumes liikudes kiiresti.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
