Sabatihane      Aegithalos caudatus

Kui keegi välimuselt armas võib olla, siis sabatihased on.

Praegusel ajal hulguvad sabatihaste salgad talviselt hõredates leht- või segapuistutes , põõsastikes, umbrohtunud aladel, aga satuvad ka linnaparkidesse ja aedadesse, kus omakorda seltsivad teiste tihaslastega. Okasmetsades neid naljalt ei trehva.

Hallrästas       Turdus pilaris

Olenemata sellest, et meil pesitseb suvel vähemalt sada tuhat hallrästaste paari, seda hajusate kolooniatena ei tunta linde kuigi hästi. Aiapidajad aga teavad neid, kui „marjaröövleid“ ja et nende eest tuleb marjapõõsad, -peenrad võrkudega katta ja peleteid kasutada. Tegelikult käib eelkirjeldatu mitte ainult hallrästaste vaid kõikide teiste rästaste, osade põõsalindude ja ka kauni lauluga kuldnokkade kohta.

Urvalind         Carduelis flammea

Meil urvalinnud tavaliselt ei pesitse, kui mitte arvesse võtta üksikuid juhuslikke pesitsemisi, aga lindude sügisränne algas juba oktoobrikuus.

Meil talvituvad urvalinnud liiguvad ringi enamalt jaolt salkades (rände aegu ka suurtes parvedes) ja nende arvukus on aastati äärmiselt kõikuv. Talilindude toidumajade lähedusse ilmuvad urvalindude salgad alles pakaseliste ilmade saabudes.

Musträhn ehk rahvakeeli nõgikikas     Dryocopus martius

Võtsin tõnisepäeval porgandid ja naerid ülesse. Möödunud aasta  juulikuine (põuaaegne) külv

Õitsejaid leiab alates uuest aastast nii aia-, kui metsalillede hulgas. Mullapinnast on ninad välja pistnud mitte ainult taimed peenardel, vaid ka õuemurus. Sarapuud tolmlevad ja päikesepoolsematel vahtratel jookseb mahl.

Lehtkapsas