Video

Rajakaamera lõigud ja kirjeldus Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

18 kuni 22. maini

Händkakk        Strix uralensis

Kena pesapaku paigaldas Ahto keskealisesse kuusikusse ülemöödunud aasta jaanuaris ja seda teadmisega, et kõrvalt raiub RMK vanemad metsad maha - mis ka teoks tehti.

„Pesapakku eraldi seiramas ei käinud, aga eelmise nädala ühel õhtupoolikul, märkasin madallennul kakku pesapaku suunas lendamas. Järgmine hommik käisin vaatamas ja kakk oligi pakus ja nii saigi rajakaamera üles seatud“.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Öösorr        Caprimulgus europaeus

Kogu Eestis levinud haudelind, pesitsejate arvukuseks hinnatakse üle kümne tuhande paari. Meie võime saabujaid kohata sagedamini maikuu algusest, linnud eelistavad nii erinevaid hõredamaid männikuid, kui männi enamusega segametsi, vahel raiesmikke.

Öise eluviisiga öösorre kohatakse sagedamini metsateedel ja autotulede valgel, sel ajal jahitakse suuremaid putukaid, millest toitutaksegi.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Põder       Alces alces

Video alul kuuleme põdralehma kutset, lõpupoole juba kiirelt saabuvat vasikat…

Meie põdralehmadel on üks, kuni kaks vasikat, kelle sünnikaal jääb kuue ja viieteist kilo piiresse. Juba teisel elupäeval seisavad põdrahakatised kenasti jalul. Päeval jätab emasloom vasika või vasikad omapäi ning imetama tulles kutsub nad kohale. Rammusa emapiima toel võtavad vasikad kaalus juurde kuni kaks kilo.

Video salvestas Liz, LK foorumist

Isaslind Karl pesal

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Emaslind Kati munes munad pesasse 16, 18, 20 ja 22. aprillil.

Viimaste nädalate palavate ilmade toel läks seega aega veidi üle kuuaja. ;ust-toonekurgede pika haudevältuse ajal oli emaslinnule abiks isaslind Karl.

Sümpaatselt toimetavat kureperet on vaatajatel olnud igati meeldiv jälgida.

...aga huvitavaks alles tõotab minna.

Kirjutas, pildistas ja video salvestas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Valgepõsk-laglede arvukus Põgari-Sassil on juba suur ja läheneb jõudsalt tipparvukusele, milleks on ligikaudu paarkümmend tuhat lindu. Lagled saabuvad otseteed ning portsude kaupa Hollandist ja Saksamaalt. 

Kaamera ees on õnne korral kõvasti sagimist ja lähimad linnud kõnnivad vaid mõne meetri kaugusel. Tõsi on, et nad just väga sageli kaadrisse ei satu. Merevee väga madal seis on viinud ka lagled kaugemale nii, et linnumassi ei pruugigi näha ega kuulda. Kui aga teame laglede “sõiduplaani”, siis on kindlasti tõenäosus suurem nendega kohtuda arvuti ekraanil.