Praegusel ajal rändavatest viudest

Postitas Looduskalender - P, 10.03.2019 - 14.14
Autorid

Fotod Arne Ader ja Wikipedia

Hiireviu

Hiireviu ( www.loodusemees.ee)

Sisu

 

Hiireviu                 Buteo buteo

 

Karvasjalg-viu ehk taliviu        Buteo lagopus

 

Linnuränne on tasapisi hoogu kogumas. Kevade lähenedes ilmad kindlasti paranevad, aga järgmine nädal vast rännet veel päris massiliseks ei muuda. Seetõttu täna kogukamatest ränduritest või veel talvituvatest haugaslastest, keda võime kohata.

Räägime hiireviudest sest nende ränne on juba märgatav, kuid juba nädala möödudes võiksid nad veelgi sagedamini silma hakata ka autoga maanteedel kulgejatele (talvitujaidki oli päris ohtralt, umbkaudu pool tuhat isendit).

Taliviudest niipalju, et meil nimetatud ei pesitse (pesitsusalad jäävad Skandinaavia poolsaare põhjaossa ja Venemaale). Meil senini kohatud pigem talvitusid, aga liiguvad ka esimesed rändurid.

Kogukad ümarate tiibadega hiireviud, kes muuhulgas on meie arvukaimad röövlinnud (pesitsejaid üle kuue tuhande paari, aga neile lisanduvad veel läbirändurid) võivad jätta vahel suisa „kotka mulje“, kui linnud taevalaotuses tiirutavad.

Nähtavaks muudab hiireviud praegusel ajal ka see, et istutakse maanteede läheduse kultuurmaastikel nii heina-, kui põhupallidel või elektripostidel saaki varitsemas.

Kui juba pesitsemiseks läheb tuleme hiireviude juurde kindlasti tagasi. Osa vaatajaid mäletab kindlasti nende pesitsusaegseid toimetamisi veebikaamera vahendusel. 

 

Hiireviu

Hiireviu ( www.loodusemees.ee)

Hiireviude vaatlused: LINK

Karvasjalg-viu

Karvasjalg-viu

Meil mittepesitsevaid läbirändajaid kohtame kevadisel ajal märtsi teisest poolest kuni maikuu keskpaigani.

Karvasjalg-viude sulestik jääb hiireviude omast heledamaks, lennupildis võime märgata valget sabatüvikut ja saba lõpus tumedaid ristvööte. Hiireviudest muudab eristamise keerulisemaks asjaolu, et hiireviudel esineb samuti heledama sulestikuga isendeid ja nendelgi võib olla hele sabatüvik.

Pole parata, aga sarnaseid sugulasliike peame me ju kuidagi tutvustama ja teadmiseks, et paari esimese eluaasta ning vanalindudegi välimuses on erinevusi. Lisada võiks vast seda, et taliviude tiibade siruulatus on suurem. Agajulgustuseks, kel vähegi looduses toimuva vastu huvi, saab nende eristamisega õige pea hakkama.

Karvasjalg-viude vaatlused: LINK

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.