Meie loomtoidulistest taimedest

Postitas Looduskalender - K, 29.07.2020 - 14.00
Autorid

Fotod Urmas Tartes ja Arne Ader

Huulhein on püüdnud niidu-võrkliblika

Huulhein on püüdnud niidu-võrkliblika

Sisu

 

Ümaralehine huulhein       Drosera rotundifolia

 

Pikalehine huulhein           Drosera anglica

 

Ümaralehine huulhein on nimetatutest sagedasem ja tavalisem, kasvades veidi kuivemate rabade ning siirdesoode vähetoitelisel turbapinnasel. Murakate korjamise aeg on küll lõpukorral, aga rabamaastikule satuvad ka laudteedel matkajad seega peab taimi lihtsalt märkama sest osad taimed võivad veel õitseda. Õisikuvarv on kuni paarikümne sentimeetri pikkune ja õied valged umbes viie millimeetriste kroonlehtedega. 

 

Pikalehine huulhein

Pikalehine huulhein ( www.loodusemees.ee )

Huulheinte kasvukohtades ei ole piisavalt taimede arenguks vajalikku lämmastikku ja nii tuleb elutegevuseks vajalik lämmastik hankida putukaid „süües“.

 

Pikalehine huulhein

Pikalehine huulhein

Kuidas kõik toimub?

Huulheinad püüavad oma saagi lehtedel olevate pikkade, punaste näärmekarvakeste abil (ümararalehisel on taime lehed litsalt ümaramad, lehelabad pikkade rootsudega ja toetuvad turbasamblale). Iga näärmekarvakese tipus on vedelikutilk, mis ei kuiva ka suure suvise põuaga.

Rootsi teadlaste rehkendused näitavad, et üks ümara huulheina taim suudab oma lehtede kaudu ära seedida kuni paar tuhat pisikest umbes sääse suurust või väiksemat putukat. Suuremaks saagiks võivad olla liblikaid, aga neid siiski harvemini.

Lehele maandunud putukas ongi hukule määratud.

Näärmekarvakestel olev vedelik on liimjalt kleepuv ja mida rohkem putukas rabeleb, seda kindlamini lehe külge kinni jääb ning sama vedelik lämmatab ka putuka hingamisteed.  Edaspidine toimub justkui aegluubis: mõne minuti pärast on näärmekarvakesed pöördunud veidi saagi suunas, aga taime lehe keerdumine saagi ümber võtab aega ööpäeva jagu.

Samas algab putuka seedimine huulheina poolt. Näärmekarvakeste vedelik on sarnane meie seedimisele, kus lõhustatakse valkude ja rasvade ensüüme.

Ööpäeva möödudes on seedunud putukate pehmemad osad. Alles nädala või paari möödudes ajab huulheina leht ennast uuesti sirgu, et oodata lehele maanduvat uut saaki. Kuid lehel ilutsevad veel suurema saagi tiivad või jalad, mis kaovad lehelt vihmade ja tuultega.

 

Valge nokkhein ja pikalehine huulhein rabalaukas ulpival mättal

Valge nokkhein ja pikalehine huulhein rabalaukas ulpival mättal

Nagu juba öeldud kasvab ümaralehine huulhein kuivemal rabamaastikul, kui pikalehine sugulane.

Huulheinte näärmekarvakeste vedelikku on kasutatud rahvameditsiinis päris mitmeti ja tänapäeval kogutakse Soomes turbasamblast kooritud rabamaastikel taime parfümeeriatööstuse tarvis ja mõeldakse isegi viljelemisele sest teadupärast ei ole kauniks tegevate toorainete hinnad odavad.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.