Mustlaik-apollo        Parnassius mnemosyne

 

Pääsusaba                 Papilio machaon

           

Eestis võime kohata suurtest ratsurliblikatest kahte liiki, aga erineva tiivakujuga: ümaratiivulisi apollosid ja pääsusabasid, kelle tiivad on pikkade siilakutega.

 

Mustlaik-apollo

Mustlaik-apollode leiukohti võib olla kogu Eesti mandrialal ja seal, kus neid näha tasub silmad lahti hoida sest võivad leppade kasvukohaga piirnevatel lagedatel maastikel olla isegi arvukamalt esindatud päevaliblikad ehk siis jõeäärsetel niitudel. Talvituma jääb liblikamuna.

Valmikute lennuaeg kestab umbes kuu ja algas maikuu lõpul.

Mustlaik-apollode tiibade siruulatus jääb viie, kuus sentimeetri vahemikku. Eestiiva tipuosad pool läbipaistvad ja märkate ka musti laike. Tiivasooned ja narmad tiibadel musta värvi. Alatiivad sarnased ülatiibadele, aga veidi kahvatuma värvusega. 

Segamini võib mustlaik-apollo ajada põualiblikaga.     

 

Pääsusaba

Pääsusabad on levinud üle Eesti, aga on vähearvukas. Valmikute lennuaeg sarnaneb mustlaik-apollode omale ehk alates maikuu lõpust kuu aja vältel. Teist sugupõlve ei pruugi igal aastal esineda, aga kui märkate, siis juuli lõpus või augustis.

Kollaste tiibade siruulatus või olla suurtel isenditel isegi üle kaheksa sentimeetri. Tiivamuster hallikaskollane, aga tiivanarmad helekollased. Tagatiibadel tumesinine ristvööt, mille lõpus oransh silmalaik osaliselt musta servisega.

Pääsusabad ehk siilakud mustad.

Kiirelt lendavaid valmikuid toimetavad meelsasti avamaastikul, metsasihtidel, aga eelistatud on niiskemad niidud.

Pääsusaba röövikud aedtillil

Pääsusabade röövikuid võime juulikuus märgata mitmesugustel sarikalistel. Talvitub nukk.