Isegi sellises kitsas ojas käib saarmas toitumas, kui seal peaks leiduma põhjamudas talvituvaid konni või limuseid ehk elutsema kalu

 

Harilik saarmas        Lutra lutra

 

Looduses kohatakse saarmaid harva, sest nende arvukuseks hinnatakse veidi üle pooleteise tuhande isendi (võrdluseks võiks tuua, et kopraid on umbes kümme korda rohkem).

Suuremate jõgede jäätumisel liiguvad saarmad vastuvoolu jäävabamatele ja kiirema vooluga aladele, kas väiksematesse ojadesse, vahel ka allikatoitelistesse kraavidesse. Nende tegevusala võime märgata nii siseveekogudel kui mererannikul.

Saarmate ööpäevane toidutarve on päris suur, küündides kilo-pooleteiseni ja sellise koguse hankimine karmidel talvedel osutub keeruliseks, et ellu jääda. Kevadeks salenevad saarmad kuni kolmandiku jagu kehakaalust.

Saarmas on meie looduse suurim poolveeline kiskja. Täiskasvanud isasloomade pikkus võib küündida 1,2 meetrini kümne kilose kehakaalu juures. Suurte emasloomade kuni meetrise kehapikkuse juures võibkaal olla kuni kaheksa kilo. Saarmate kehapikkust mõõdetakse koos sabaga, mis moodustab kehapikkusest veidi üle poole.

Saarma jäljerida

Sügava lumega jätab saarmas lumele nii keha kui sabajälje, sest nende õlakõrgus on ainult kolmkümmend sentimeetrit ja hüpped või samm jäävad alla poole meetri pikkuseks. Muidu vilgas loom väsib lumes liikudes kiiresti

Jäljed ojakaldal

Saarma jäljed paistavad lumel kandilistena, sest nelja varvast ühendavad ujulestad ja lühikesed küünised on samuti nähtavad. Kui esikäpa jälg võiks olla seitse sentimeetrit pikk, siis tagakäpa jälg kuni paar sentimeetrit pikem, aga laius on neil sarnane umbes kuus sentimeetrit.

Kahe saarma kohtumine

Saarmad on muidu üksikeluviisilised, aga veebruarist algas juba jooksuaeg, mis võib kesta erinevatel isenditel veel päris mitme järgneva kuu vältel.

 

Saarmas ( www.loodusemees.ee )

Saarmate tihe, kaunis ja täiesti veekindel pruun kasukas on äärmiselt vastupidav ja oli muiste ihaldatud jahisaagiks. Saarma naha ruutsentimeetril kasvab kuni viiskümmend tuhat karva! Lühikese aluskarva ja pealiskarva vahele jäävad õhumullikesed, nii märgub ainult kasuka pealiskarv.